Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) korraldas Eesti maanaiste eluolu uuringut projekti „Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole” raames. Uuringu eesmärk oli teada saada maapiirkondades elavate naiste elutingimusi ja hinnanguid avalike teenuste kättesaadavuse kohta. Täpsemalt uuriti maanaiste kogemusi ja arvamusi tööl käimise, ühistranspordi, teede korrashoiu, side-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Samuti küsiti hinnanguid laste üld-, kutse- ja huvihariduse võimaluste kohta maal.
Uuringu sihtrühmaks olid 20-79-aastased maapiirkondades elavad naised. Maapiirkondadena mõistetakse uuringus külasid, alevikke ja aleveid, kuid mitte varasema haldusjaotuse järgi väikelinnasid (nt Sindi, Suure-Jaani, Karksi-Nuia). Maanaiseks peeti inimest, kes suurema osa ajast elab maal, sissekirjutus ei omanud tähtsust. Valimisse kuulus 12 maakonda 15-st, Pärnu-, Põlva- ja Saaremaa jäeti valimist välja, kuna seal ei ole ENÜsse kuuluvaid organisatsioone, kes oleksid uuringu läbiviimist aidanud korraldada. Valimi koostamisel võeti aluseks Statistikaameti 2020. aasta rahvastikustatistika ning moodustati üldkogumiga sarnane proportsionaalne mudel maakondade maaliste asustuspiirkondade ja vanuserühmade lõikes.
Maanaiste küsitlus viidi läbi 2021. aasta jaanuarist aprillini. Küsitlejateks olid ENÜ maakondlike naisteühenduste ümarlaudade aktiivsemad liikmed, keda eelnevalt koolitati. Uuritavate leidmisel kasutasid küsitlejad isiklikke kontakte, palusid levitada uuringu kutset maapiirkondade organisatsioonides ja listides. Abi paluti ka kohalikelt raamatukogudelt, kes aitasid värvata raamatukogus käivate naiste seast vastajaid. Küsitluse läbiviimisel tuginesid küsitlejad valimieeskirjale. See tähendab, et uuringusse kutsuti osalema iga maakonna erinevate omavalitsuste maalistest piirkondadest pärit naisi vastavalt etteantud vanusjaotusele. Uuringus osalemine oli naistele vabatahtlik, neile tagati anonüümsus ja konfidentsiaalsus.
Algselt planeeriti uuring korraldada silmast silma intervjuudena. Paraku raskendasid COVID-19 pandeemia ja piirangud küsitlustööde läbiviimist, mistõttu kasutati küsitlusmeetodina peamiselt isetäidetavat veebiankeeti (CASI, computer-assisted self-interviewing; 63% vastanutest). Antud asjaolu tõttu osales uuringus populatsiooniga võrreldes enam veidi kõrgema haridustaseme ja interneti kasutusoskuse ning -võimalusega naisi. CASI meetodi puhul saatis küsitleja eelnevalt nõusoleku andnud uuritavale e-maili, mis sisaldas lisaks uuringu tutvustusele ja täitmise instruktsioonile küsitluse veebilinki. 30% juhtudest kasutati küsitlusmeetodina telefoniintervjuud (CATI, computer-assisted telephoneinterviewing), mille käigus esitas küsitleja uuritavale telefoni teel küsimusi ja sisestas vastused arvutisse. Vähesel määral rakendati ka silmast-silma intervjuud (CAPI, computer-assisted personal interviewing; 4%) või sisestas küsitleja uuritava poolt iseseisvalt täidetud ankeedi andmebaasi (3%). Uuringu läbiviimisel kasutati veebikeskkonda LimeSurvey.
Uuringus seati sihiks saada kokku 1000 naist. Vastuseid laekus 1247 naiselt. Andmete kontrolli ja puhastuse käigus eemaldati andmebaasist 169 naise vastused. Need isikud olid küsimustikule ebapiisavalt vastanud (vähem kui pool küsimustikust). Lisaks jäeti välja kolm vastajat, kes olid vanemad kui 80. Lõplik valim sisaldab 1075 naist 12 maakonnast (vt tabel 1). Andmed on kaalutud vastaja vanuse järgi. Eesti maanaiste eluolu uuring ei ole küll representatiivne ega üldistatav populatsioonile, ent annab ülevaatliku pildi uuringus osalenud maanaiste kogemustest ja hoiakutest.
Tabel 1. 20-79-aastaste naiste rahvaarv ja lõplik vastajate arv maakonniti
| Populatsioon | Lõplik naiste arv uuringus | |
| Harju maakond | 25 194 | 219 |
| Hiiu maakond | 3 480 | 32 |
| Ida-Viru maakond | 9 189 | 83 |
| Jõgeva maakond | 8 291 | 85 |
| Järva maakond | 5 663 | 49 |
| Lääne maakond | 3 258 | 29 |
| Lääne-Viru maakond | 12 898 | 112 |
| Rapla maakond | 9 650 | 84 |
| Tartu maakond | 14 307 | 124 |
| Valga maakond | 5 691 | 49 |
| Viljandi maakond | 9 889 | 123 |
| Võru maakond | 7 872 | 86 |
| Kokku | 115 382 | 1075 |
Igast vanuserühmast osales uuringus 13–19% (vt vastaja vanuselist jaotust tabelist 2). Kolmandik küsitletud maanaistest oli kutsekeskharidusega, 21% oli üldkeskhariduse või kutseharidusega põhihariduse baasil. Põhiharidus või vähem oli 5% vastajatest. Bakalaureusekraadi või rakendusliku kõrgharidusega vastajaid oli valimis 29% ning magistri- või doktorikraadiga inimesi 13%. Enamasti elasid uuritavad kolme- või neljaliikmelises leibkonnas (34%). Kaheliikmelisi leibkondi oli 31% ning üheliikmelisi 16%. Viie või enama liikmelisest leibkonnast andis teada 19%. 63% vastajatest elas koos elukaaslase või abikaasaga (tabel 3). 42% küsitletud maanaiste peres elas mõni alaealine laps või lapselaps.
Tabel 2. Vanuserühmad kaalutud ja kaalumata kujul
| Kaalumata andmed | Kaalutud andmed | |||
| % | N | % | N | |
| 20 – 29 | 11,2 | 120 | 13,0 | 140 |
| 30 – 39 | 18,9 | 203 | 15,9 | 171 |
| 40 – 49 | 19,1 | 205 | 17,2 | 185 |
| 50 – 59 | 20,7 | 222 | 19,4 | 208 |
| 60 – 69 | 17,1 | 184 | 19,4 | 208 |
| 70 – 79 | 13,1 | 141 | 15,1 | 163 |
Tabel 3. Vastaja leibkonda kuuluvad isikud
| % | N | |
| Abikaasa või elukaaslane | 62,6 | 673 |
| Vastaja või abikaasa/elukaaslase alaealine laps või lapsed (sh lapsendatud) | 39,5 | 425 |
| Vastaja või abikaasa/elukaaslase täiskasvanud laps või lapsed (sh lapsendatud) | 15,7 | 169 |
| Vastaja või abikaasa/elukaaslase vanem või vanemad | 8,2 | 88 |
| Vastaja või abikaasa/elukaaslase lapselaps või lapselapsed | 2,5 | 27 |
| Muu sugulane või mittesugulane | 5,1 | 55 |