Esimene vahearuanne

Projekti „Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole” tegevuste kokkuvõte jaanuar-juuni 2020

Projekti käivitamisel on toimunud töökorraldust käsitlevad arutelud projektipartnerite Eesti Lasteaednike Liidu ja MTÜ Eesti Naistoimetajatega.

1.Soolise võrdõiguslikkuse alane huvikaitsetegevus

sh soolise võrdõiguslikkuse aspekti ja eesmärke käsitlevate arvamuste andmine riiklike arengukavade ja olulisemate seaduseelnõude ettevalmistusprotsessis. Ettepanekute esitamine maakondliku ja kohaliku tasandi poliitikadokumentidesse ning 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisplatvormidesse.

Huvikaitsetegevuses on väga oluline kaasata ENÜ arvamuste kujundamise protsessi võimalikult kõiki koostööleppega ühinenud naisühendusi (kokku 41) ja nende liikmeid, eeskätt aga maakondlikesse naisteühenduste ümarlaudadesse kuuluvaid kohalikul tasandil aktiivseid organisatsioone.

Et 2019. aasta suvel vahetus seoses koostöölepete uuendamisega enamikus maakondades ümarlaudade eestvedajate koosseis, korraldasime neile kahepäevase talvekooli. Talvekool oli mõeldud eelkõige ühtsete reeglite kokkuleppimiseks, kuidas korraldada ümarlaudade tegevust ja koostööd üleriigilise ENÜ võrgustikuga, aga ka omavaheliste kontaktide loomiseks, et huvikaitsetegevus oleks võimalikult tõhus. Samuti arutasime mitmeid sisulisi küsimusi..

15.-16. veebruaril toimunud talvekoolis, kus osalesid kõigi ENÜ maakondlike ümarlaudade esindajad, kokku 34 inimest, tutvustasime lähemalt ENÜ 2020. aasta tegevuskava ja erinevaid käimasolevaid projekte ning kohtusime peaminister Jüri Ratasega.

Arutasime olukorda raseduskriisi nõustamise teenuse osutamisel.

Samuti tutvusime võrdõigusvolinik Liisa Pakosta arvamusega “Omavalitsused ei tohi oma seisukohtades tugineda piiravatele soostereotüüpidele” ja arutasime selle võimalikke mõjusid.

Arutelust sündis idee korraldada 8. märtsil naisorganisatsioonide konverents, kus teemat põhjalikumalt avada. Konverentsil „Naise õigus olla…” andis oma sõnavõtus omapoolse juriidilise hinnangu voliniku arvamusele naiste tugikeskuste jurist Merle Albrant. Konverentsi kanti otse üle nii Delfi kui Postimehe portaalis ja seda saab järele vaadata.

Konverentsil osales kokku üle 90 inimese, kes olid kohale sõitnud peaaegu kõigist maakondadest.

8. märtsil toimus ENÜ volitatud esindajate koosolek, kus kuulasime soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papi ettekannet „Naiste ja meeste võrdsusest- emotsioonideta”, mis käsitles soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja vähemuste identiteedipoliitikate erinevusi..

Samuti tutvustasime Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020 resolutsiooni

 soolise palgalõhe kohta, milles sisaldub  soovitus direktiivi 2006/54/EÜ (Meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) muutmise käigus ajakohastada võrdse tasustamise põhimõtet käsitlevaid õigusakte ja  lisada ka keeld diskrimineerida seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või soovahetuse tõttu. Koosolekul osalejad leidsid, et naiste ja meeste võrdse palga ja vähemusgruppide mittediskrimineerimise teemasid tuleks ka edaspidi lahus käsitleda.

27. aprillil saatis Sotsiaalministeerium meile arvamuse avaldamiseks esialgse variandi EV valitsuse seisukohast, mis puudutas Euroopa Komisjoni korraldatud liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni palkade läbipaistvuse suurendamise meetmete osas. Vastust sooviti saada 4. maiks.

Et tähtaeg oli väga lühike ja tegemist mahuka, suures osas ingliskeelse dokumendiga, siis saatsime 4. mail oma esialgsed seisukohad, lähtudes juba 2018. ja 2019. aastal soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatuste ümber toimunud debati käigus kujundatud ja esitatud arvamustest.  Sellega olid nõus valdav enamus ENÜ liikmetest.

Konsulteerimise peaküsimuseks oli see, milline palkade läbipaistvuse meede organisatsioonis

parandaks töötajate juurdepääsu sellisele palgateabele, mis võimaldaks neil kaitsta oma põhiõigust saada vastassoost töötajaga sama, võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Eestis on avalikus teenistuses ametnike sooliste palgalõhede näitajad nii vertikaalselt kui horisontaalselt tööperede ja ametikohtade väärtuspunktide lõikes  kõigile kättesaadavad, aga see pole kaasa toonud diskrimineerimisvaidluste kasvu.

 ENÜ ei toeta ülereguleerimist, sellega kaasnevat lisabürokraatiat ja tööandjate halduskoormuse

suurendamist. Leidsime, et vastustes Euroopa Komisjonile tuleks kajastada Eestis juba olemas olevaid meetmeid ja seniseid positiivseid algatusi, nagu tööandjate poolt riigile esitatavate andmete analüüsimisel ja avaldamisel, mida on teinud Statistikaamet ja Rahandusministeerium.

Põhjalikumad seisukohad kujundasid meie soolise võrdõiguslikkuse eksperdid, need saatsime Sotsiaalministeeriumile ära 6. mail.

17. mail saatsime ENÜ  võrgustikule laiali EWL sekretariaadi poolt koostatud vastuse EK avalikule palkade läbipaistvuse teemalisele konsultatsioonile koos varasematele kirjadele tuginedes sõnastatud seisukohtadega ja palusime võrgustiku liikmetelt tagasisidet.

Palgaläbipaistvuse teemade arutamiseks toimusid 7 maakonnas maakondlike naisteühenduste ümarlaudade veebikoosolekud- 19. mail Viljandimaal, 20. mail Järva, Jõgeva ja Võrumaal, 21. mail Valgamaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal.

Oma arvamuse  EWL koostatud dokumendi kohta esitas kokku 27 organisatsiooni. Neist 26 toetasid ENÜ eestseisuse poolt koondatud seisukohti, seega saatsime EWLile 26. mail vastuse. ENÜ liikmed ei toeta täiendavate üleeuroopaliste, kõikide riikidele ühetaoliste siduvate normide rakendamist palkade läbipaistvusesuurendamiseks.

10. juunil saatsime ENÜ võrgustikule laiali info Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse muudatusettepanekutest ja selle menetlemise käigust Riigikogus, mille vastuvõtmine enne suvepuhkust oli paljude noorte perede jaoks kriitilise tähtsusega. Vastavalt 25 organisatsioonilt saadud positiivsele tagasisidele (2 jäid erapooletuks) saatsime 16. juunil ENÜ arvamuse Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

28. juunil saatsime ENÜ võrgustikule Justiitsministeeriumi poolt meile arvamuse avaldamiseks saadetud Perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu arutelud ja vastuse koostamine jäävad juba uude aruandeperioodi.

ENÜ vägivalla vastane töörühm ja perekonna töörühm tutvusid aasta algul Justiitsministeeriumi poolt tellitud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu tulemustega ja on kujundamas võimalike elatise süsteemi muudatuste kohta ENÜ seisukohti.

Samuti arutasid mõlemad töörühmad Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekuid ja  Perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

ENÜ hariduse töörühm on korduvalt arutanud Eesti Lasteadnike Liidu eriolukorda puudutavat pöördumist ja sellele järgnenud kirjavahetust erinevate ametkondadega. 

Eriolukorra ajal oli lastehoiu korraldamine ja lasteaiaõpetajate töötingimuste (isikukaitsevahendid, palkade vähendamine) küsimus aktutaalne kogu ENÜ võrgustiku jaoks . Toimus telefonisuhtlus maakondlike ümarlaudadega, et olukorda kaardistada ja vajadusel ENÜ või mõne maakondliku ümarlaua ühisaktsioone algatada,  Mitte ühestki maakonnast ei tulnud aga infot, et vaja oleks ühist sekkumist. Teema vaibus koos eriolukorra lõpetamisega maikuus. 

ENÜ perekonna töörühm ja maapiirkondade naiste töörühm on tutvunud rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamise lähtematerjalidega, ENÜ esindajad osalesid ka arengukava avaseminaril 11. veebruaril Siseministeeriumis.

ENÜ eestseisus on EWL võrgustiku kaudu pidevalt hoidnud ennast kursis Euroopa ja maailma tasandil toimuvaga, oleme andnud omapoolset sisendit Eesti olukorrast.

Huvikaitsetegevuse kulud:

Soolise võrdõiguslikkuse ekspertide töötasu (brutotasu 30 eur tund), kokku

1926,72

Maakondlike naisteühenduste ümarlaudade koordinaatorite tasu (9 inimest, brutotasu 375 eur), kokku 4515,75

Ümarlaudade esindajate kohtumise korraldamise kulud (majutus ja toitlustus, sõidukulud) 2483,69

Vabatahtlik töö eelnõudega tutvumisel ja arvamuste andmisel 298 tundi, kokku 2980 eur

2.Teavitusürituste ja arutelude korraldamine KOV juhtidele

Soolise võrdõiguslikkuse alaste temaatiliste töötubade läbiviimine ELVL korraldatavate Linnade ja Valdade Päevade raames 2020. ja 2021. aastal

Kavas oli esinemine palgalõhe teemalise ettekandega ja ENÜ välja antud soolise võrdõiguslikkuse teemaliste trükiste, sh palgalõhe teemat käsitlevate brošüüride levitamine Linnade ja valdade päevadel 18.-19.märtsil. Ürituse  toimumine lükati koroona tõttu edasi järgmisele aastale.

Seoses projekti eelarve ja tegevuskava muutmisega pikeneb projekti elluviimise periood 2022. aasta märtsi lõpuni, seega et loodetavasti saame samal üritusel osaleda nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal.

3. Teavitusürituste ja arutelude korraldamine tööandjatele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele organisatsiooni ja ettevõtte tasandi sooaspekti käsitlevate arutelude/ümarlaudade korraldamine.

Arutelude käigus soovime arutada tööandjatega erinevaid praktilisi võimalusi, kuidas nad saavad oma ettevõttes soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kaasa aidata, et täita soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud kohustusi.

Kokku oli lepitud arutelu korraldamine 4. aprillil, Eriolukorrast tulenevalt lükkus see edasi. Seoses kohustusega kärpida hasartmängu maksu laekumiste vähenemisest tingituna projekti käesoleva aasta eelarvet, lükkuvad arutelud  järgmisesse aastasse.

4. Teavitustegevuste korraldamine haridustöötajatele

Koolituste korraldamine lasteaiaõpetajatele sooaspekti arvestamiseks õppe- ja kasvatustegevuses, kokku 3 korda.

Koolitustel jagame lasteaiaõpetajatele nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi, kuidas igapäevatöös vältida piiravate soostereotüüpide taastootmist ja avardada nii tüdrukute kui poiste valikuvõimalusi. Koolitused on kavas korraldada väiksemates maakondades, kus vastavad koolitused on korraldatud väga ammu või kus neid pole üldse toimunud.

Valmistasime ette esimest koolitust, mis pidi toimuma aprillis. Eriolukorrast tulenevalt jäi koolitus ära.

Seoses kohustusega kärpida hasartmängu maksu laekumiste vähenemisest tingituna projekti käesoleva aasta eelarvet, lükkuvad kõik koolitused järgmisesse aastasse.

Alus- ja põhihariduse õpetajatele õppematerjali koostamine sooteadliku lähenemisviisi omandamiseks, sh. pöörates tähelepanu variõppekava protsessidele ja tegevustele, mis taastoodavad piiravaid negatiivseid soostereotüüpe.

Materjale koostame koos Norra ja Tšehhi ekspertidega, kellega teeme koostööd Erasmus+ programmi projekti “Fair Play at Schools” raames.


Õppematerjalide koostamine on käimas, toimunud on pidevad online koosolekud projekti partneritega.  Koroonakriisi tõtttu lükkus aasta võrra edasi 2020. aasta märtsi kavandatud õppereis, külastamaks Norra õppeasutusi (lasteaed, kool, kolledz) ning arutamaks ühiselt partneritega 1. intellektuaalse väljundi, st lasteaiaõpetajatele mõeldud koolitusmaterjali struktuuri ja sisu.

Kevadperioodil töötati läbi Norra partneri (KUN keskus) juhtimisel koostatud moodulkursuse esialgsete materjalidega ning täiendati seda Eesti taustsüsteemi puudutava infoga (Eesti õigusruum, lasteaiasüsteem, hariduseesmärgid).

Õppematerjalide koostamise kulud 2959,66 (koostajate töötasud)

Omapanus projektist Fair Play at Scools

5. Väiksemahuliste uuringute ja analüüside läbiviimine

Uuring maapiirkondade naiste olukorra kaardistamiseks ja ettepanekute väljatöötamiseks sihtgrupi olukorra parandamiseks.

Maanaiste uuringus on kavas küsitleda vähemalt 700 maapiirkonnas elavat naist üle Eesti, kasutades nii ankeetküsitlust kui viies läbi fookusgrupi intervjuud maakondlike naiste ümarlaudade baasil. Uuringut juhib Kadri Soo, küsitluse tehnilise toe tagab Tartu Ülikool. Küsitlejatena kaasame  ENÜsse kuuluvate organisatsioonide liikmeid, keda eelnevalt instrueeritakse.

Jaanuarist märtsini toimus uuringu ettevalmistusprotsess, mida juhtis Kadri Soo. Uuringu ettevalmistuse käigus koostati esialgne küsimustik ja lepiti kokku täpsem ajakava. Ajakava kohaselt pidid aprillis ja mais toimuma fookusgrupi intervjuud ja individuaalintervjuud, maikuus pidi toimuma küsitlejate instrueerimine ning juunist alates kavandasime käivitada ankeetküsitluse. Küsitlejatena kavatsesime kasutada maakondlike naiste ümarlaudade poolt soovitatud isikuid, keda eelnevalt põhjalikult instrueeritakse. Uuringu korraldust arutasime ka ümarlaudade juhtide talvekoolis 15.-16. veebruaril.

Eriolukorra tõttu ei olnud uuringut kavandatud ajagraafiku alusel võimalik ellu viia, tegevused peatusid alates aprillist.

Seoses kohustusega kärpida hasartmängu maksu laekumistest tingituna projekti käesoleva aasta eelarvet, on tegevused edasi lükatud 2021. aastasse.

Kulud:

Töötasud 3 kuud, kokku 1350,72

6. Artiklite ja ekspertintervjuude kirjutamine ja avaldamise korraldamine traditsioonilises ning sotsiaalmeedias

Eesmärgiks positiivsete eluliste näidete varal tutvustada soolise võrdõiguslikkuse edendamise häid kogemusi ja praktikat Eestis ning välismaal ja näidata meie edusamme (aga ka väljakutseid) võrdluses teiste maailma riikidega, et ületada ühiskonnas laialt levinud võõristust ja vastumeelsust teema suhtes. Intervjueerijateks Eesti Naistoimetajate liikmed

Kolme esimese kuu jooksul toimusid aktiivsed omavahelised arutelud MTÜ Eesti Naistoimetajad liikmetega, kaardistasime artiklite kirjutamisest huvitatud inimesi ja leppisime kokku artiklite  teemad ja avaldamisgraafiku 2020. aastaks. Esialgse meediaplaani kohaselt tahtsime tutvustada seniseid häid praktikaid.

Eriolukorrast tingituna muutsime esialgseid plaane. Otsustasime selle asemel vaadelda, kuidas on eriolukord mõjutanud naisi ja soosuhteid erinevates eluvaldkondades.

Otsustasime alustada õpetajatest. Koostasime ajakirjaniku ja ENÜ ekspertide koostöös küsimustiku, mis sai saadetud pedagoogidele pea kõigis maakondades. Juuni alguses  ilmus„Õpetajate Lehes” vastuste põhjal valminud artikkel „Õpetajad ühitasid oma töö- ja pereelu kodus

Seoses kohustusega kärpida hasartmängu maksu laekumiste vähenemisest tingituna projekti käesoleva aasta eelarvet, lükkub artiklite avaldamine järgmisesse aastasse.

Kulud:

Meediatöö koordineerimine 420 eur

Soolise võrdõiguslikkuse ekspertide ja artikli autori tasud, kokku  662,31

ENÜ veebilehe www.enu.ee tehniline ja sisuline kaasajastamine ning seal soolise võrdõiguslikkuse alaste materjalide avaldamine.

Aasta esimestel kuudel tutvusime analoogiliste katusorganisatsioonde ja naisorganisatsioonide võrgustike veebilehtede ülesehituste ja temaatiliste jaotustega ning arutasime veebilehe uut struktuuri.

Tellisime uue WordPressil põhineva tehnilise lahenduse loomise.

Aruandeperioodi lõpuks on uue veebilehe menüüstruktuur loodud, käimas on sisutekstide loomine ja sisestamine. Koduleht peaks valmima sügiseks.Kulud: uue veebilehe tehniline loomine 960 eur

Scroll to top
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud