Siin peatükis on fookuses laste haridusvõimalused maal. Umbes pooltes leibkondades elas mõni lasteaiaealine, üldhariduskoolis või kõrgkoolis käiv laps (tabel 11). Vastajate peres elas kõige enam alg- või põhikoolis õppiv või lasteaias käiv laps. 35 naisel oli koolieelikust laps, kes ei käinud lasteaias. Enamasti peeti last liiga nooreks, et teda lasteaeda panna(23 vastajat). Viie uuritava sõnul ei olnud lasteaias kohta. Neli naist täheldas, et lasteaed asub liiga kaugel, ühe vastaja meelest olilasteaiatasu aga liiga kallis.
Tabel 11. Vastajad, kelle leibkonnas on mõni järgmine laps
| Laps, kes… | % | N |
| käib alg- või põhikoolis | 29,8 | 321 |
| käib lasteaias või lastehoius | 20,3 | 218 |
| käib gümnaasiumis või kutsekoolis | 13,3 | 143 |
| käib huvikoolis või –ringis | 9,7 | 104 |
| käib kõrgkoolis | 6,8 | 73 |
| on koolieelik, kuid ei käi lasteaias või lastehoius | 3,2 | 35 |
| Ei ole ühtegi sellist last | 48,0 | 516 |
Alg- ja põhiharidus
Järgnevalt käsitlen maanaiste rahulolu laste haridusega kodukandis. Iga teine uuritav oli väga rahul kodule lähemal asuva alg- või põhikooliga (edaspidi põhikooliga), kusjuures koolis käivate lastega vastajatest oli selliseid isegi rohkem (54%; joonis 3). Põhikooliga rahulolematuid oli veidi vähem kui kümnendik. Kodulähedase põhikooli ja seal antava haridusega olid enim rahul Tartu- ja Harjumaa naised (tabel 12). Ida-Viru-, Hiiu-, Valga- ja Järvamaa naiste seas oli aga väga rahul naisi kõige vähem.
Joonis 3. Rahulolu kodule lähemal asuva alg- või põhikooliga ja seal antava haridusega
Tabel 12. Rahulolu kodule lähemal asuva alg- või põhikooliga maakondade järgi
| Väga rahul | Enam-vähem rahul / ei ole rahul | |||
| % | N | % | N | |
| Tartumaa | 74,0 | 51 | 26,0 | 18 |
| Harjumaa | 66,0 | 80 | 34,0 | 41 |
| Lääne-Virumaa | 53,7 | 36 | 46,3 | 31 |
| Raplamaa | 50,7 | 32 | 49,3 | 31 |
| Läänemaa | 42,9 | 11 | 57,1 | 14 |
| Jõgevamaa | 42,6 | 31 | 57,4 | 42 |
| Võrumaa | 42,4 | 31 | 57,6 | 42 |
| Viljandimaa | 40,4 | 44 | 59,6 | 65 |
| Järvamaa | 38,6 | 16 | 61,4 | 26 |
| Valgamaa | 38,2 | 15 | 61,8 | 25 |
| Hiiumaa | 37,8 | 11 | 62,2 | 18 |
| Ida-Virumaa | 29,9 | 21 | 70,1 | 50 |
Ligi 500 vastajat lisas kommentaari alg- või põhikooliga rahulolu küsimuse kohta. Järgnevalt kirjeldan vastajate selgitusi oma rahuloluhinnangu kohta. Analüüsist jätsin välja need, keskommentaaris ei selgitanud otseselt rahulolu või rahulolematuse põhjust, kirjeldasid oma lapse koolikogemusi mõnes teises piirkonnas või kirjutasidüldsõnalise vastuse (nt „võiks parem olla, aga hariduse saab“).
Uuritavate hinnangul oli kodulähedase põhikooliga kõrge rahulolu põhjuseks peamiselt koolist saadav hea haridust (59% kommentaari kirjutanutest) ning hoolivad ja sõbralikud õpetajad (21%; tabel 13). Vastajate tunnustust pälvisid pädevad õpetajad, õppesuundade ja -ainete variatiivsus, kaasaegsed õppemeetodid ja vajalike õppevahendite olemasolu kui lapse hea hariduse omandamise eeltingimused. Hariduse kvaliteedinäitajatena nimetasid mitmed vastajad enda või tuttavate laste vastuvõtmist kõrge lävendiga gümnaasiumi või kõrgkooli. Kohalike maakoolide plussina nähti klasside piisavat väiksust, mis võimaldab õpetajal pöörata igale lapsele tähelepanu ja tegeleda abivajavatega individuaalselt. Mõned uuritavad olid rahul kooli tööle asunud noorte ja uuendusmeelsete õpetajatega. Olulise positiivse aspektina nimetasid vastajad veel kohaliku põhikooli lähedust kodule (31%), mistõttu ei pea muretsema, kuidas laps kooli ja tagasi saab. Kiideti ka hästi toimivat koolibussi süsteemi. Üks põhikooliga väga rahul vastaja võttis oma selgituse kokku mõttega, et maal peavad koolid kindlasti jääma, muidu surevad külad välja.
„Väike kool, väiksed klassid, kus õpetajal on aega tegeleda õpilasega individuaalselt, keegi ei jää nn kahesilmavahele.“
„Põhikool on heal tasemel. Minu põhikooli lõpetanud lapsed on saanud sisse nendesse gümnaasiumitesse kuhu nad on soovinud (nt Nõo Reaalgümnaasium) ning ka kõrgkooli.“
„On rahulik vaikne kool, puudub koolikiusamine ja järjest rohkem tuleb kooli noori õpetajaid ja arenevad erinevad õppesuunad – lapsel on valik, millist ainet õppida süvitsi.“
„Linnalähedase koolina on seal kõik nõutaval tasemel, nii inventar, pedagoogid kui ka õppevahendid. Kool asub roheluses kesk väikest alevit. Koolil on täismõõtmetes spordisaal. Planeeritakse juurdeehitust. Valla prioriteet on haridus.“
„Kodu lähedus, väiksed klassid, toredad ja aktiivsed pedagoogid, piisavalt vaba aja tegevust.“
Tabel 13. Kodule lähemal asuva alg- või põhikooliga väga rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Head haridust andevkool | 58,6 | 89 |
| Kool asub kodu läheduses | 30,8 | 47 |
| Pädevad ja abivalmid õpetajad | 21,3 | 32 |
| Väikesed klassid, palju individuaalset lähenemist | 8,3 | 13 |
| Koolis palju noori õpetajaid | 2,0 | 3 |
| Tugiteenused olemas | 1,9 | 3 |
| Tugiteenused puuduvad | 0,8 | 1 |
| Kool asub kodust kaugel | 0,6 | 1 |
Põhikooliga enam-vähem rahul vastajad kirjeldasid mitmeid kooliga seotud negatiivseid aspekte, kuid nimetasid aeg-ajalt ka mõne positiivse külje, näiteks õpetajate pädevuse ja abivalmiduse, hea hariduse jakooli läheduse (tabel 14). Peamiselt tegi selle rühma vastajatele muret personaliprobleem koolis: vähene ja vananev õpetajaskond ning sage õpetajate ja koolijuhtide vahetus (25%). Nii mõnigi uuritav kirjutas, et õpetajad võiksid olla nooremad. Vanad õpetajad kalduvad olema väsinud ja õpetamismeetoditelt vanamoodsad. Teisalt on vastajate sõnul probleemiks kooli väiksusest tingitud võimatus õpetajatele täiskohta pakkuda. See aga ei motiveeri andekate pedagoogide tööle tulemist maale, milletulemuseks on ebakompetentsete ja õpetamiseks vähesobivate inimeste värbamine. Mõned vastajad, sh need, kellel on (haridusliku) erivajadusega laps, ei olnud rahul tugispetsialistide puudumise ja saadava abiga koolis. Üks uuritav täpsustas, et kooli tugispetsialist on ülekoormatud ning ei suuda piisaval määral erivajadusega lapsele tuge pakkuda. Olukorra lahendusena palkaks vanem oma lapsele koduõpetaja, kuid selleks ei ole tal ressursse.
„Meie piirkonna kool on alati olnud tugev kool.“
„Õpetajate puudus on meie koolides, tihti on õpetajatel liiga suur koormus ning seetõttu võetakse ka tööle ebakompetentseid haritlasi.“
„Noorte õpetajate pealekasvu pole! Vanad õpetajad on jäänud „omasse aega“ kinni ja ei tule uuemate õppemeetoditega kaasa.“
„Mõned õpetajad on ka liiga väiklased. Sildistamist on liiga palju.“
„Lähim kool kuulub teise omavalitsusse ja ei võta last vastu. Lähim enda omavalitsuse oma on aga algkool ja laps peaks hiljem kooli vahetama. Puudub logopeediteenus.“
„Õpetajate valikut ei ole – koormust pole pakkuda ja juhtkonnal tuleb leppida üksikute kandidaatidega.“
Tabel 14. Kodule lähemal asuva alg- või põhikooliga enam-vähem rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Õpetajate puudus, õpetajad vanad, suur kaadrivoolavus | 25,4 | 20 |
| Pädevad ja abivalmid õpetajad | 19,0 | 15 |
| Õpetajad vähe professionaalsed, õpetamise tase madal | 13,9 | 11 |
| Kool asub kodu läheduses | 9,8 | 8 |
| Koolis väga vähe lapsi, liitklassid | 8,7 | 7 |
| Kool on liiga vanamoodne (juhtimine, õpetamisstiil) | 7,1 | 6 |
| Kool asub kodust kaugel | 7,0 | 6 |
| Kool pandi/pannakse kinni | 6,8 | 5 |
| Suhted õpetajate/õpilaste vahel kehvad, esineb kiusamist | 4,8 | 4 |
| Tugiteenused puuduvad | 3,7 | 3 |
| Õppeprogramm on liiga raske | 2,7 | 2 |
| Vene/eestikeelset kooli lähedal pole, palju teise emakeelega lapsi klassis | 2,5 | 2 |
| Kooli ja kodu koostöö kehv | 2,1 | 2 |
Põhikooliga rahulolematute vastajate kommentaarides domineerivad teemad nagu kehv õpetamise tase, kooli kaugus elukohast ning probleemsed suhted koolis (tabel 15). Ka siia gruppi kuuluvad vastajad nendivad, et õpetajate vähesuse, vanamoodsuse ja vahetumise tõttu kannatab õppekvaliteet, usaldus ja turvatunne koolis. Tülid õpetajaskonna vahel peegelduvad kiusamises õpilaste vahel. Uurivate kommentaaridest näib, et kooli õppetaseme ja maine langus on põhjuseks, miks vastajad eelistavad panna lapsi naaberomavalitsuse või linnakooli.
Mõned põhikooliga enam-vähem või üldse mitte rahul uuritavad selgitasid oma vastust kohaliku kooli sulgemisega või selle plaaniga lähitulevikus. Paar vastajat tunnetas, et pärast haldusreformi uue vallavalitsuse poolt läbiviidud ümberkorraldusi koolis on jahenenud koolipere suhted, kasvanud ebakindlus ning kahanenud õppekvaliteet. Üks neist kirjeldas ebaõnnestunud katset liita kahte erineva õppekeelega kooli, teine juhtkonna vahetust.
„Koolid asuvad meist kaugel ja päevad on liiga pikad lapse jaoks.“
„Õpetajad ei oma vastavat kvalifikatsiooni ega tegele ka selle omandamisega. Koolipersonal on omavahel tülis ja selle all kannatavad lapsed. Erivajadusega lapsi kool ei aktsepteeri ning esineb ka õpetajate poolset kiusamist.“
„Põhikooli õpetajad on enamasti kas pensionieelikud või siis võetakse õpetajateks tööle ilma pedagoogilise hariduseta inimesi, mis devalveerib hariduse kvaliteeti.“
„Meie kooli direktor on vahetunud tihti ja õpetajad ei saa hästi omavahel läbi ja need pinged elatakse välja laste peal, varem oli parem olukord. Käib võimuvõitlus kooli personali vahel.“
„Kool suleti laste vähesuse tõttu, kuigi palju lapsi käis linnas ja kaugemal koolis.“
„Pärast valdade liitmist on kooliharidus meil põhikoolis läinud halvaks, sest vana direktor ei meeldinud praegusele vallavalitsusele ja ta tehti lahti, õpetajad aga ei taha valla poolt pandud direktoriga koostööd teha, sest ta ei tea kohalikku olukorda, ja lähevad koolist minema.“
Tabel 15. Kodule lähemal asuva alg- või põhikooliga rahulolematute vastajate selgitused
| % | N | |
| Õpetajad vähe professionaalsed, õpetamise tase madal | 27,5 | 12 |
| Kool asub kodust kaugel | 19,6 | 9 |
| Suhted õpetajate/õpilaste vahel kehvad, esineb kiusamist | 16,7 | 7 |
| Koolis väga vähe lapsi, liitklassid | 12,0 | 5 |
| Kool on liiga vanamoodne (juhtimine, õpetamisstiil) | 11,0 | 5 |
| Kool pandi/pannakse kinni | 9,9 | 4 |
| Õpetajate puudus, õpetajad vanad, suur kaadrivoolavus | 8,4 | 4 |
| vene/eestikeelset kooli lähedal pole, palju teise emakeelega lapsi | 4,7 | 2 |
| Haldusreformi negatiivne mõju kooli kvaliteedile | 4,8 | 2 |
| Tugiteenused puuduvad | 2,1 | 1 |
Huviharidus
Uuringus osalenud maanaised ei olnud kodukandis pakutavate laste huvihariduse võimalustega nii rahul kui alg- ja põhiharidusega. Koolis ja/või huvihariduses käivate lastega vastajatest oli huviharidusega rahul 39%, enam-vähem rahul oli 44% (joonis 4). Iga kuues naine oli aga rahulolematu. Kohaliku laste huvihariduse suhtes oli enim positiivselt meelestatud naisi Tartu- ja Harjumaal, vähem aga Lääne-, Valga- ja Hiiumaal (tabel 16).
Joonis 4. Rahulolu laste huvihariduse võimalustega kodukandis (%)
Tabel 16. Rahulolu laste huvihariduse võimalustega kodukandis maakondade järgi
| Väga rahul | Enam-vähem rahul / ei ole rahul | |||
| % | N | % | N | |
| Tartumaa | 76,9 | 52 | 23,1 | 16 |
| Harjumaa | 51,5 | 61 | 48,5 | 58 |
| Lääne-Virumaa | 38,2 | 24 | 61,8 | 39 |
| Raplamaa | 38,1 | 24 | 61,9 | 39 |
| Ida-Virumaa | 33,2 | 24 | 66,8 | 48 |
| Viljandimaa | 30,4 | 32 | 69,6 | 74 |
| Jõgevamaa | 28,5 | 21 | 71,5 | 54 |
| Järvamaa | 24,9 | 10 | 75,1 | 31 |
| Võrumaa | 23,3 | 16 | 76,7 | 53 |
| Hiiumaa | 21,3 | 6 | 78,7 | 22 |
| Valgamaa | 20,4 | 8 | 79,6 | 32 |
| Läänemaa | 14,7 | 4 | 85,3 | 22 |
Huviharidusega väga rahul vastajad kommenteerisid üsna üksmeelselt, et nende kodukandis või omavalitsuses pakutakse lastele piisavalt huvitegevust, sealhulgas erinevas vanuses lastele (97% kommentaari kirjutanud huviharidusega väga rahul vastajatest; tabel 17). Nende hinnangul on huvihariduse valik üsna lai: lapsed võivad osaleda soovi korral spordi-, muusika-, kunsti- või muus huviringis. Huviharidusega väga rahul vastajad puudutasid huviringide ja -koolide läheduse/kauguse teemat vähe. Üksikud märkisid, et huvitegevus toimub kodule väga lähedal. Samas kolm uuritavat kirjutas, et huvihariduse võimalusi on omavalitsuses palju, ent transpordiühenduse probleemide tõttu on lapsel neis raske osaleda. Järgnevalt mõned tsitaadid.
„Valik on rikkalik – kooli huviringid, muusikakoolid, spordikool, noortekeskuste ringid, rahvamajade ringid, kunstistuudiod.“
„On olemas heal tasemel huvikool, kus saavad lisaks lastele ka täiskasvanud osaleda ringides. Muusika, kunst, käsitöö, robootika jne.“
„Laps saab käia huviringides ja paljud isegi on valla poolt tasuta.“
„Huviringe on palju, aga kuna elame maal ja bussiliiklus nii õhtul ei toimi enam, siis ei saa laps huviringidest osa võtta.“
Tabel 17. Kodukandis laste huvihariduse võimalustega väga rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Huvitegevuse valikuid on piisavalt | 97,3 | 138 |
| Huvitegevus tasuta, hind taskukohane | 2,9 | 4 |
| Huvitegevus toimub kodule piisavalt lähedal | 2,1 | 3 |
| Transpordiühendus kehv, takistab osalemist | 1,9 | 3 |
Huviharidusega enam-vähem rahul vastajad kirjeldasid huvihariduse olemasoluga või juurdepääsetavusega seotud positiivseid ja negatiivseid aspekte. Näiteks ligi pool neist (46%; tabel 18) nentis, et laste huvitegevusi on kodukandis piisavalt, enam kui neljandiku (29%) arvates on valikuvõimalus napp. Oli neid, kelle meelest teatud vanuserühmale huvitegevust leidub, aga mõnele teisele mitte (nt koolieelikutele või teismelistele). Oluliseks takistuseks laste huvihariduses osalemisel on huvikooli või -ringi kaugus kodust ning (ühis)transpordiga liikumise keerukus. Näiteks leiti, kodukohas huviringide vähesuse tõttu võiks laps linna huvikoolis käia, kuid bussiaegade sobimatuse tõttu ei ole see võimalik. Huvitegevuse võimaluste piiratus on tingitud kohati laste vähesusest. Hiiu naised tunnetasid seda probleemi eriti teravalt – kui mandril elavad vanemad võivad veel võimaluse korral last naabervalda või linna viia, sest mandril huviringis käimine ei ole ajaliselt, logistiliselt ja materiaalselt otstarbekas.
„Kuna bussiliiklus on pigem harv ja ajaliselt ei sobi, on keerukas linna huviringidest sõita. Väike kool ei paku nii palu võimalusi, kui ehk sooviks.“
„Huviringe lastele jagub, kuid huviringid on liiga kalliks tõstetud hinna poolest.“
Peamiselt Ida-Virumaa vastajad tõstatasid teema, et nende kodukandis on eesti emakeelega lastel keeruline leida huviringi, kus juhendatakse eesti keeles. Selliste ringide valik on piiratud või need puuduvad sootuks.
„Üldiselt on valikuvõimalus väike, eriti eesti keelt kõnelevatel lastel. /…/ Selleks, et mitmekesistada, tuleb õpetajaid-treenereid sisse tuua – seemaksab palju ja paljudel pole selleks võimalust.“
Tabel 18. Kodukandis laste huvihariduse võimalustega enam-vähem rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Huvitegevuse valikuid piisavalt | 45,7 | 57 |
| Valikuvõimalus väike | 29,3 | 37 |
| Transpordiühendus kehv, takistab osalemist | 13,1 | 16 |
| Huvitegevus toimub kodust liiga kaugel | 12,8 | 16 |
| Huvihariduses osalemise kulud on vastajale suured | 4,6 | 6 |
| Kodukandis on lapsi huvitegevuse korraldamiseks liiga vähe | 4,3 | 5 |
| Emakeelse huvihariduse võimalusi vähe või puuduvad | 4,1 | 5 |
| Huvitegevus tasuta, hind taskukohane | 1,6 | 2 |
| Huvitegevus puudub | 1,5 | 2 |
Huviharidusega rahulolematuse põhjusteks on peamiselt huvitegevuse valikute vähesus või puudumine ning huviringide toimumine kodust kaugel (tabel 19). Vastajad nentisid, et lapse huvitegevuses osalemiseks peab teda sõidutama, mis on väga kulukas. Ühistranspordi peale sageli loota ei saa, sest sõiduajad ja/või -marsruut ei sobi. Pealegi jõuab laps bussiga liigeldes koju tagasi liiga hilja. Selgub, et maal huvitegevuse korraldamist raskendab ka tegevusjuhendajate vähesus või puudumine.
„Selline võimalus [huviharidus] peaaegu et puudub, kui just ise transporditööliseks oma lapsele ei hakka. Täiskohaga tööl käijal pole see kahjuks võimalik.“
„Väga limiteeritud huvitegevus ja huviharidus, pole piisavalt tegevusjuhendajaid.“
„Lastel ei ole aega käia, sest tunnid lõpevad ja samas tuleb juba buss, et koju sõita.“
Mõned vastajad arvasid, et huviharidust võiks (soodsamalt) pakkuda samuti teiste omavalitsuste lastele. Näiteks kui koduvallas valikut eriti ei ole, siis võiks vald soodustada huvihariduses osalemist naabervallas. Samuti võiksid saada kooli huviringides osaleda lapsed, kes selles koolis ei õpi.
„Kuna laps ei käi kohalikus koolis, siis huviringides käia ei saa.“
„Valikuvõimalused väikesed, ei toetata väljaspool oma valda huvitegevusest osavõtva lapse peret, nt Tallinnas Kullos käimist, maksis kohalikule lapsele 26, maalt käivale 126 raha ja lisaks ka sõit, meil ei ole tasuta transporti.“
Tabel 19. Kodukandis laste huvihariduse ja huviringide võimalustega rahulolematute vastajate selgitused
| % | N | |
| Valikuvõimalus väike | 35,8 | 32 |
| Huvitegevus toimub kodust liiga kaugel | 29,3 | 26 |
| Huvitegevus puudub | 28,5 | 25 |
| Transpordiühendus kehv, takistab osalemist | 12,4 | 11 |
| lapse emakeelse huvihariduse võimalusi vähe või puuduvad | 4,5 | 4 |
| Huvihariduses osalemise kulud on vastajale suured | 3,5 | 3 |
| Kodukandis on lapsi huvitegevuse korraldamiseks liiga vähe | 1,3 | 1 |
Gümnaasiumiharidus
43% uuringus osalenud naistest oli täiesti rahul gümnaasiumihariduse omandamise võimalustega kodukandis, koolis käivate lastega vastajatest oli selliseid 47% (joonis 5). Rahulolematuid oli kõikidest uuritavates umbes 13%, kooliõpilastega uuritavate seas veidi rohkem (16%). Gümnaasiumiharidusega enim rahulolevaid vastajaid elas Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaal, vähem oli neid aga Ida-Viru ja Valgamaal (tabel 20).
Joonis 5. Rahulolu gümnaasiumihariduse omandamise võimalustega kodukandis (%)
Tabel 20. Rahulolu gümnaasiumihariduse omandamise võimalustega kodukandis maakondade järgi
| Väga rahul | Enam-vähem rahul / ei ole rahul | |||
| % | N | % | N | |
| Tartumaa | 79,5 | 45 | 20,5 | 12 |
| Jõgevamaa | 53,4 | 42 | 46,6 | 37 |
| Harjumaa | 48,9 | 53 | 51,1 | 56 |
| Järvamaa | 44,4 | 20 | 55,6 | 25 |
| Viljandimaa | 42,0 | 45 | 58,0 | 63 |
| Raplamaa | 40,1 | 25 | 59,9 | 38 |
| Lääne-Virumaa | 39,2 | 22 | 60,8 | 34 |
| Läänemaa | 38,5 | 10 | 61,5 | 15 |
| Võrumaa | 33,9 | 26 | 66,1 | 51 |
| Hiiumaa | 32,4 | 10 | 67,6 | 20 |
| Ida-Virumaa | 28,4 | 21 | 71,6 | 54 |
| Valgamaa | 20,9 | 8 | 79,1 | 32 |
Vastajatel, kes ei olnud rahul gümnaasiumihariduse omandamise võimalustega kodukandis, paluti märkida rahulolematuse põhjus. Enamasti nimetati kriitikana gümnaasiumi puudumist (41%, tabel 21). Paljud kurtsid, et lähedal asuva gümnaasiumi õppekvaliteet ei ole piisavalt hea või on õpilastel liiga vähe valikuid õppeainete ja -suundade vahel. Mõned vastajad täpsustasid, et kui koolis oleks rohkem õpilasi, siis oleks võimalik pakkuda ka rohkem valikaineid. Laste vähesust maapiirkonnas nimetati ka põhjusena, miks tahetakse kool sulgeda või gümnaasium muuta põhikooliks. Ühe tõsise probleemina mainiti (lähima) gümnaasiumi asumist kodust liiga kaugel. Seetõttu kulub õpilastel palju aega kooli ja tagasi sõitmiseks, mõnel lapsel võib osutuda raskeks õhtul koju saada, sest buss lahkub enne, kui viimane tund lõpeb. Üks vastaja lisas, et koolil puudub ühiselamu. Kui see oleks, siis ei peaks lapsed iga päev pikki maid bussiga sõitma. Mõned Ida-Virumaal elavad vastajad kritiseerisid gümnaasiumides õpetatava eesti keele taset või nentisid, et eestikeelsed koolid on nende piirkonnast kaugel ning sinna on raske pääseda.
„Koole pannakse järjest kinni ja nii mõnedki lapsed peavad ikka väga pika ma sõitma, et kooli saada.“
„Meie gümnaasium tahetakse sulgeda ja jätta ainult põhikool. Lähim gümnaasium on siis 18 km kaugusel.“
„Gümnaasium asub kaugel ja ühistransport sinna ei lähe, lähim aga ei asu meie vallas.“
„Ühistranspordi peatus on 6 km kaugusel ning linnast gümnasistil on keeruline õhtul koju saada.“
„Pole ilmselt saladus, et suuresti pärsib Ida-Viru piirkonnas kvaliteetse gümnaasiumihariduse kvaliteeti puudulik riigikeele oskus.“
„Eestikeelsed koolid asuvad üsna kaugel ja parima tulemuslikkusega gümnaasiumi (Toilas) on ühistranspordiga keeruline saada.“
Tabel 21. Rahulolematuse põhjused gümnaasiumihariduse omandamise võimalustega kodukandis
| % | N | |
| Minu kodukandis ei ole ühtegi gümnaasiumi või keskkooli | 41,4 | 93 |
| Pole piisavalt valitavaid õppeained või -suundi | 31,0 | 70 |
| Kooli õppekvaliteet ei ole piisavalt hea | 25,9 | 58 |
| Gümnaasium asub kodust kaugel | 9,1 | 20 |
| Puuduvad (heal tasemel) õpetajad | 2,0 | 5 |
| Vähe lapsi, kooli tahetakse sulgeda | 1,5 | 3 |
Kutseharidus
Iga viies vastaja oli väga rahul kutsehariduse omandamise võimalustega kodukandis, kolmandik aga ei olnud rahul (joonis 6). Kodukandis kutseõppe omandamise võimalusi kiitsid enim Tartu-, Viljandi- ja Läänemaa naised (Tabel 22). Vähem oli positiivselt meelestatud vastajaid Ida-Virumaal ja Harjumaal.
Joonis 6. Rahulolu kutsehariduse omandamise võimalustega oma kodukandis
Tabel 22. Rahulolu kutsehariduse omandamise võimalustega oma kodukandis maakondade järgi
| Väga rahul | Enam-vähem rahul / ei ole rahul | |||
| % | N | % | N | |
| Tartumaa | 47,6 | 21 | 52,4 | 23 |
| Viljandimaa | 39,6 | 43 | 60,4 | 66 |
| Läänemaa | 35,4 | 10 | 64,6 | 18 |
| Valgamaa | 26,7 | 11 | 73,3 | 30 |
| Lääne-Virumaa | 22,0 | 11 | 78,0 | 38 |
| Järvamaa | 22,0 | 9 | 78,0 | 34 |
| Hiiumaa | 14,7 | 4 | 85,3 | 25 |
| Jõgevamaa | 14,4 | 11 | 85,6 | 68 |
| Võrumaa | 10,9 | 8 | 89,1 | 68 |
| Raplamaa | 10,4 | 6 | 89,6 | 53 |
| Ida-Virumaa | 8,6 | 6 | 91,4 | 66 |
| Harjumaa | 4,2 | 3 | 95,8 | 79 |
Enamasti märgiti kutsehariduse omandamise võimalustega rahulolematuse põhjuseks vastava õppeasutuse puudumise kodukandis (73% küsimusele vastanud mitte rahul uuritavates; tabel 23). Paljud vastajad kurtisid, et kohalikus kutsekoolis ei ole piisavalt erialavalikuid nii poistele kui ka tüdrukutele või ei ole kooli õppekvaliteet hea. Ida-Virumaa naised nentisid, et nende piirkonnas ei ole palju võimalusi omandada kutseharidust eesti keeles. Nende sõnul kipuvad eesti õppekavad olema kohati venekeelsed.
Tabel 23. Rahulolematuse põhjused kutsehariduse omandamise võimalustega
| % | N | |
| Minu kodukandis ei ole ühtegi kutsekooli | 73,4 | 225 |
| Pole tüdrukutele sobivaid erialasid | 14,8 | 45 |
| Pole poistele sobivaid erialasid | 10,1 | 31 |
| Kooli õppekvaliteet ei ole piisavalt hea | 8,0 | 25 |
| Kutsekool asub kaugel | 2,5 | 8 |
„Paljud õppekavad vene keeles ja ka eesti keelsed kipuvad olema vene õppekeelega.“
„Ida-Virumaa kutsekoold on siiski liiga vene meelsed.“
„Heal tasemel kutsehariduse edendamist takistab kogukonna väiksus ja saarelisus. Hea kool on Haapsalus ehk siis mandril.“
„Ei saada eestikeele õppegruppe kokku.“
„Ainult üks kutseharidust pakkuv kool on järele jäänud.“