Naiste ja meeste palgalõhe e. sooline palgalõhe näitab kogu majanduses naistele ja meestele palgatöö eest makstava keskmise tunnitasu erinevust. Kogu Euroopas teenisid Eurostati andmetel naised 2018. aastal meestest keskmiselt 14.8 % vähem. Eestis oli see erinevus kõige suurem, ulatudes üle 22,7 %.
Erinevused naiste ja meeste keskmistes brutotunnipalkades tulenevad mitmetest õiguslikest, sotsiaalsetest ja majanduslikest teguritest, mis on tunduvalt laiemad ja mitmekihilisemad kui ainult indiviidi põhiõigus saada sama, sarnase ja võrdväärse töö eest vastassoost töötajaga võrreldes võrdset tasu. Seda põhiõigust on igal inimesel, kes kahtlustab, et tööandja on teda palgatingimuste kehtestamisel soo alusel ebasoodsamalt kohelnud, kaitsta Töövaidluskomisjonis ja kohtus soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. Iga kaasuse puhul pole niivõrd oluline ametikoha nimetus kuivõrd võrreldavate tööde tegelik sisu. Euroopa õiguse kohaselt on jäetud kohtutele suur otsustusõigus, et hinnata, kas naistöötaja poolt tehtud töö on võrdväärne meestöötaja poolt tehtud tööga.
Sooline palgalõhe on indikaator, mis näitab ühiskonna soolist kihistumist e. naiste ja meeste struktuurset ebavõrdsust.
Peamisteks teguriteks, mis soolist palgalõhet mõjutavad, on
· naiste ja meeste koondumine eri ametitesse ja tegevusaladele (ametite ja tegevusalade sooline segregatsioon)
· vanus, haridus, tööstaaþ, laste olemasolu, töökogemus;
· amet, tööaeg, töölepingu tüüp (ajutine/tähtajatu, tükitöö/ tunnitöö jne), töö staatus (töökoha/ameti sotsiaalne positsioon), palgaläbirääkimised, karjäärivõimalused, töötingimused;
· sektor, tegevusala, organisatsiooni suurus, värbamistaktika, töökorraldus;
· haridus- ja koolitussüsteem, tütarlaste ja poiste erinev sotsialiseerimine
· lapsehoolduspuhkuse regulatsioon, lapsehoiuteenuste korraldus;
· sotsiaalsed normid ja tavad – haridustee ja töö valik, karjäärimustrid, naiste ja meeste tööde ja rollide erinev väärtustamine, keelekasutus, stereotüübid ja eelarvamused e. sooideoloogia
· üldine sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ühiskonnas
ENÜ on välja andnud infomaterjalid “Mis on ja mida näitab sooline palgalõhe” ja “Mida tähendab võrdse töö eest võrdne palk“
Ingliskeelse infot leiab Euroopa Komisjoni teemalehelt
Euroopa Komisjon on 2014. aastal avaldanud soovitused meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse suurendamise kaudu
Eesti info
Eestis 2010. aastal läbi viidud Praxise soolise palgalõhe uuringut tutvustav kogumik
Statistikaameti 2014.-2016. aastal läbi viidud Norra toetusprogrammi projekti Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus materjalid
Väljaandes „Soolise võrdõiguslikkuse näitajad“ vaadeldakse soolise palgalõhe muutumist ajas eri tausttunnuste (rahvus, haridus, elukoht, ametiala, tegevusala, tööaja vorm, juhtimiskohustuste olemasolu, tööandja liik, ettevõtte või asutuse suurus, perekonnaseis, eelkooliealiste laste olemasolu) järgi ja palgalõhet mõjutavaid tegureid (sooline segregatsioon, naiste aktiivsus ettevõtluses, perekonna ja laste mõju, vanemahüvitis, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus).
Statistikaameti „Palgalõhe statistika strateegia 2013-2023“ kohaselt võetakse soolise palgalõhe arvutamiseks kasutusele olemasolevad andmekogud ning täiendada neid vajalike tausttunnustega. Kavandatud on lisada Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse tunnuseid ning kõigi vajalike tausttunnuste saamiseks linkida see teiste andmekogude ja statistiliste registritega. Nii tagatakse võimalus arvutada soolist palgalõhet erinevate tausttunnuste järgi. Juba praegu on TÖR-is lisaks isikukoodile olemas ka tööd võimaldava isiku koodid (äriregistri või isikukood või tööd võimaldava organisatsiooni nimi).
Rahandusministeeriumi Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse kogutakse andmeid nii ameti-, töö- ja teenistuskohtade kui töötajate kohta ja see võimaldab soo alusel palgaerinevusi välja tuua asutuste teenistusgruppide lõikes. Vaata Avaliku teenistuse aastaraamat 2017. ja Avaliku teenistuse aastaraamat 2018
Sotsiaalministeerium algatas 2018. aastal soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatuse, mille eesmärgiks oli aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis.
Eelnõu menetlemise käik ja esitatud arvamused