Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine

Siin osas analüüsin esmalt maanaiste hinnanguid tervishoiuteenuste kättesaadavusele, seejärel sotsiaalteenuste kasutamist ja teenuste kvaliteeti koduvallas. Kõige paremini on maal elavatele naistele kättesaadav ravimite ostmise võimalus apteegist, kõige kehvemini aga eriarstiabi. 72% naistest väidab, et apteegi külastamisega ei ole probleeme, suuremaid või väiksemaid raskusi on aga 28% vastajail (joonis 12). Perearstiteenust peab hästi kättesaadavaks kaks kolmandikku vastajatest ning hambaarsti 56%. Muu eriarstiteenus on hästi kättesaadav ainult kolmandikule uuritavatest, kusjuures 23% jaoks on see suurte raskustega kättesaadav ning 3% ei pääse enda sõnul üldse eriarsti juurde. Eakamates vanuserühmades on rohkem neid, kes peavad tervishoiuteenuste kättesaadavust raskendatuks. Näiteks 20–39-aastastest leiab 38%, et eriarstiabi on hästi kättesaadav, 60–79-aastaste vanuserühmas on see näitaja langenud 28%-le.

Joonis 12. Tervishoiuteenuste kättesaadavus (osakaal vastavat teenust kasutanud inimestest)

Keskmiselt hindavad tervishoiuteenuste kättesaadavust kõrgemalt Tartumaa, Järvamaa ning Lääne-Virumaa naised (tabel 30). Kõige vähem on rahulolevaid vastajaid Valga-, Võru- ja Hiiumaal.

Tabel 30. Tervishoiuteenuste kättesaadavus maakondade järgi (keskmised; vastavat teenust kasutanud inimesed)

ApteekPerearstHambaarstMuu eriarst
Tartumaa1,21,11,21,3
Järvamaa1,21,21,31,9
Lääne-Virumaa1,41,31,51,7
Harjumaa1,41,51,51,9
Läänemaa1,41,31,52,2
Jõgevamaa1,21,51,52,3
Ida-Virumaa1,21,41,82,1
Viljandimaa1,31,41,62,2
Raplamaa1,41,61,72,2
Hiiumaa1,31,51,62,5
Võrumaa1,41,51,82,4
Valgamaa1,41,61,82,3

Märkus: Teenuste kättesaadavust on hinnatud skaalal: 1 – hästi kättesaadav, 2 – mõningate raskustega kättesaadav, 3 – suurte raskustega kättesaadav, 4 – ei ole üldse kättesaadav.

Vastajatel paluti  märkida, miks on neil tervishoiuteenuste kättesaadavusega raskusi. Kaks kolmandikku nimetas põhjusena liiga pikka ootejärjekorda (tabel 31). Näis, et see oli oluline eriarstile pääsemist raskendav asjaolu. Samas täpsustasid mitmed vastajad, et ka perearsti juurde on keeruline saada, kuna perearst on ülekoormatud ja ootejärjekord pikk. Näiteks lisas uuritav, et perearst võtab ainult ühel päeval nädalas vastu ning arstile helistades on ajad sageli juba broneeritud. Kurdeti ka, et perearsti vastuvõtuaeg on lühike ja arst ei jõua (kõikide) tervisemuredega piisaval määral tegeleda või ei tunne arst patsiendi probleemide vastu tõsist huvi, ent arsti vahetada ei ole võimalik.

„Praegu on perearst väga hõivatud, pean jälgima telefoni teel registreerumise aegu.“

„Perearst ei viitsi suhelda ja vahetada pole kellegi teise vastu.“

Väga oluliseks tervishoiuteenusele pääsemise takistuseks on teenuseosutaja kaugus (57%), seda eriti eriarsti puhul. Vastajad märkisid, et arsti juurde minek on bussisõitude tõttu ajamahukas ja kulukas. Mõnel vastajal tuleb sõita kahe bussiga, mis on logistiliselt keeruline. Võib juhtuda, et arsti juures ei ole võimalik käia ühe päevaga (7%). Mõnel uuritaval sõltub arsti juures käimine pereliikmete või sotsiaaltöötaja abist. Lihtsam on neil, kes saavad sõita ise autoga. Raskendavate asjaoludena nimetati veel tervishoiuteenuse kallidust enda jaoks (9%) ning pereliikmete hoolduskoormust (6%). Mõned uuritavad kirjutasid muu probleemina kehvasid lahtiolekuaegu. Näiteks kurdeti, et apteegid on avatud ainult tööpäevadel või mõnel üksikul päeval nädalas. Hiiumaa uuritavad olid eriti kriitilised eriarstiabi kättesaadavuse suhtes. Nad nentisid, et saarel on vajalikke eriarste vähe, kuid väljaspool Hiiumaad on arsti juures käimini väga keeruline.

„Sõltun arsti külastusel sotsiaalteenuse pakkujast.“

„Sotsiaaltöötaja viib.“

„Tervishoiuteenused on puhtalt sellepärast hästi kätte saadavad, kuna mul on auto.“

„Eriarstid asuvad kaugel ja tekib suur transpordikulu“

„Apteekide lahtiolekuajad, L, P suletud, asuvad kaugel.“

„Paljude eriarstide juures peab käima Hiiumaalt väljaspool, seega vaja tihti leida öömaja.“

Tabel 31. Põhjused, miks tervishoiuteenused on raskesti kättesaadavad (vastajad, kellel on teenuste kättesaamisega raskusi)

%N
Ootejärjekord arstile on liiga pikk67,3434
Raviasutus või apteek asub elukohast kaugel56,6365
Teenus on minu jaoks kallis9,158
Ühistranspordiga ei ole võimalik ühe päevaga arsti juures/apteegis ära käia6,944
Olen hõivatud laste või teiste inimeste eest hoolitsemisega5,737
Puuduvad transpordivõimalused arsti juurde või apteeki minekuks5,334

Enam kui kümnendik (13%) uuritavatest või nende leibkonnaliikmetest on kasutanud mõnda kohaliku omavalitsuse poolt pakutavat sotsiaalteenust. Iga teine vastaja väitis, et tema leibkonnas on kasutatud mõnda lastega seotud teenust (tabel 32). 30% teatas sotsiaaltransporditeenuse kasutamisest. Isikliku abistaja teenust on vajanud 18% vastajatest või nende leibkonnaliikmetest, tugiisikuteenust aga 14%. Iga kahekümnes uuritav on saanud koduteenust kohalikust omavalitsusest. Neli vastajat on saanud (sotsiaal)nõustamise teenust, üks vastaja rehabilitatsiooniteenust ja üks eluasemeteenust.

Tabel 32. Vastaja leibkonnas kasutatud kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad sotsiaalteenused

%N
Lastega seotud teenused51,163
Sotsiaaltransporditeenus30,137
Isikliku abistaja teenus18,222
Tugiisikuteenus14,017
Päevahoiuteenus11,314
Koduteenus5,06

Enam kui neljandik vastajatest (29%) väidab, et viimase kolme aasta jooksul on muutunud sotsiaalteenuste osutamine nende koduvallas või -linnas paremaks. 12% uuritavate hinnangul on teenuste olukord läinud kehvemaks ning 59% meelest on jäänud samaks. Teiste maakondadega võrreldes on Harju- ja Tartumaal enim naisi, kelle arvates on teenuste olukord läinud paremaks (umbes 44%; tabel 33). Viljandi-, Lääne-, Hiiu- ja Lääne-Virumaal on sellisel arvamusel olevaid naisi umbes kolmandik. Seevastu Ida-Viru-, Valga ja Raplamaa uuritavate hulgas on kõige vähem naisi, kes peavad teenuste olukorda viimaste aastate jooksul paranenuks (10–14%).

Tabel 33. Hinnang sotsiaalteenuste osutamisele omavalitsuses maakondade järgi

 On läinud paremaks (28,9%)On jäänud samaks (58,7%)On läinud kehvemaks (12,4%)
%N%N%N
Harjumaa45,25243,65011,213
Tartumaa43,93745,43910,79
Viljandimaa34,23257,3548,58
Läänemaa34,0961,4164,61
Hiiumaa32,3967,7180,00
Lääne-Virumaa32,21964,2383,62
Jõgevamaa23,21754,13922,716
Võrumaa22,51460,13817,411
Järvamaa21,1860,12418,77
Raplamaa13,8975,14911,07
Valgamaa13,7670,03016,37
Ida-Virumaa9,8773,55016,711

Vastajatel, kes hindasid teenuste olukorda paranenuks või kehvemaks läinuks, paluti täpsustada peamised muutused. Valdav enamik neist (84%), kes nägid teenuste osutamises positiivseid muutusi, leidsid, et info teenuste kohta on ajaga paranenud (joonis 13). Paljude hinnangul on paranenud ka teenuste kvaliteet ja juurdepääs (65%). Mitmed vastajad (19 inimest) nimetasid, et teenuseid osutavad ametnikud on sõbralikud, mõistvad ja abivalmid. Näiteks helistatakse vallast ja küsitakse, kuidas läheb ning kas on midagi vaja. Paranemise märgiks peeti ka omavalitsuse valla sotsiaalmaja valmimist ning valla transporti arsti juurde minekuks.

„Helistatakse ja tuntakse huvi, hästi lahked.“

„Hoolivus oma valla vanadest, tihti küsitakse, kas on abi vaja.“

„Oskus lahendada tekkinud probleeme.“

Joonis 13. Asjaolud, mis on sotsiaalteenuste puhul läinud paremaks (osakaal vastajatest, kes pidasid teenuste pakkumist viimase 3 aasta jooksul paranenuks)

Umbes iga teine uuritav, kelle hinnangul läks sotsiaalteenuste osutamine kohalikus omavalitsuses kehvemaks, oli kriitiline teenuste kvaliteedi ja teenusele pääsemise suhtes (joonis 14). Veidi vähem oli neid, kelle arvates läks info teenuste kohta kehvemaks.

Joonis 14. Asjaolud, mis on sotsiaalteenuste puhul läinud kehvemaks (osakaal vastajatest, kes pidasid teenuste pakkumist viimase 3 aasta jooksul kehvemaks)

Enamik vastajate lisatud kommentaare viitab haldusreformiga tekkinud probleemidele sotsiaalteenuste osutamisel. Mitmed uuritavad kirjutavad, et omavalitsuste liitmise tulemusel on teenus läinud kaugemale,mistõttu tuleb teenusele pääsemiseks rohkem sõita. Mõned vastajad märkisid, et uute muudatustega on nende kodukant muutunud ääremaaks. Reformi tõttu on sotsiaalametnikud vahetunud ning uued töötajad ei ole osade piirkondade inimeste ja probleemidega kursis ning vajalik abi võib jääda saamata. Nenditi ka, et omavalitsuste liitmise tulemusel on mõned varem osutatud teenused kadunud.

„Vallad on liidetud ja inimesed üle koormatud.“

„Oleme seoses linna alla minekuga muutunud ääremaaks.“

„Erihoolekandeteenused kadusid vallast ära, on vaja Tallinna sõita.“

„Haldusreformi järel kaugenes teenus meie piirkonnast. Uued töötajad ei tunne kohalike inimeste probleeme, ei oska neisse sekkuda ning nii on mitmete psühhiaatriliste probleemidega inimeste eest hoolitsemine langenud kogukonna kohustuseks. Kaasnenud on mitme hoolitsuseta jäänud inimese surm õnnetusjuhtumi või enesetapu läbi. Külarahvas tunneb stressi olukorras, kus psüühiliselt haige inimene muutub ravi saamata vägivaldseks, ründab kivide või noaga, määrib rooja seintele. Haige inimese ravile saatmine jääb aga kogukonna mureks.“

Osa vastajaid pidas teenuste halvenemise põhjuseks (sotsiaal)töötajate vähest hoolimist ja halba suhtlust klientidega, samuti segadust ja organiseerimatust asutuses.

„Vallas ei tea parem käsi mida vasak käsi teeb.“

Üks uuritav arvas, et sotsiaalteenuste ja -toetuste pakkumise süsteem kohalikus omavalitsuses tuleks ümber muuta.

„Sotsiaalvaldkond meie vallas vajaks kriitiliselt ülevaatamist. Leian, et sotsiaalabi vajaksid väga palju rohkem inimesi, kes seda praegu saavad. Ja väga paljud, kes saavad, ei peaks seda saama. Lihtne näide, miks tuleb KOV-i poolt viia tööjõulisele inimesele niisama terve talve küttepuud tasuta koju? Ta võiks selle eest vallale vastuteeneid osutada, nt heakorratööd. Rahalist sotsiaalabi ei jagaks rahaliselt kätte, vaid komplekteeriks toidupakid, millele tulevad abivajajad ise valda järgi, nagu nad rahalegi järgi tulevad. Siis on teada, et neil on vähemalt süüa ja raha ei jooda esimese mõne päevaga maha. Samuti uuriksin sotsiaaltöötajana kohalike käest, et äkki on abivajajaid juurde tulnud, kellest teadlik ei olda.“

Peamine kanal, mille kaudu uuritud maanaised saavad informatsiooni elukohas pakutavate sotsiaal- ja muude teenuste kohta, on kohaliku omavalitsuse ajaleht (75%) või koduleht (65%, sh omavalitsuse sotsiaalmeedia kanalid; vt joonis 15). Oluliseks infoallikaks teenuste kohta on ka pereliikmed, tuttavad (63%) ja naabrid (46%). Kohalike omavalitsuste ametnikelt on infot saanud iga viies vastaja. Kohalik raamatukogu ja raadio on harva info saamise kanaliks.

Joonis 15. Infoallikad elukohas pakutavate sotsiaalteenuste ja muude teenuste kohta (%)

Scroll to top
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud