Uuringus küsiti vastajate hinnanguid maal elamise turvalisuse kohta. Kaks kolmandikku maal elavatest naistest (65%) tunneb end kodukohas väga turvaliselt. Enam-vähem turvaliselt tunneb end kolmandik ning umbes 2% on neid, kes tunnevad end ebaturvaliselt. End väga turvaliselt tundvaid naisi on kõige rohkem Lääne-Virumaal, Tartu-, Harju- ja Hiiumaal (75–80%; tabel 35). Jõgeva-, Järva- ja Valgamaal on oma kodukanti väga turvaliseks pidavaid naisi kõige vähem (44–51%).
Tabel 35. Hinnang kodukandi turvalisusele maakondade järgi
| Väga turvaline (65,4%) | Enam-vähem turvaline / ei ole turvaline (34,6%) | |||
| % | N | % | N | |
| Lääne-Virumaa | 80,2 | 89 | 19,8 | 22 |
| Tartumaa | 76,5 | 95 | 23,5 | 29 |
| Harjumaa | 76,4 | 163 | 23,6 | 50 |
| Hiiumaa | 74,6 | 24 | 25,4 | 8 |
| Läänemaa | 66,2 | 20 | 33,8 | 10 |
| Raplamaa | 65,2 | 55 | 34,8 | 29 |
| Viljandimaa | 56,2 | 62 | 43,8 | 48 |
| Võrumaa | 56,0 | 43 | 44,0 | 34 |
| Ida-Virumaa | 54,8 | 44 | 45,2 | 36 |
| Valgamaa | 51,2 | 24 | 48,8 | 23 |
| Järvamaa | 50,2 | 25 | 49,8 | 24 |
| Jõgevamaa | 44,1 | 35 | 55,9 | 44 |
Uuritavatel paluti võrrelda maal elamist linnas elamisega. Enamik maanaisi tajub, et linnaelanikega võrreldes annab maal elamine neile rohkem eeliseid (91%) kui jätab millestki ilma(29%; joonis 17). Umbes iga kümnes uuritav arvab, et maaelul ei ole linnaelu ees eeliseid.
Joonis 17. Hinnangud maal elamisele võrreldes linnas elamisega
Tabelis 36 esitatud maakondade võrdlus näitab, et maaelu suhtes positiivsemalt meelestatud naised elavad Tartu-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Nendes maakondades on kõige rohkem vastajaid, kes näevad maaelus eeliseid linnaelu ees ega taju, et oleks linnainimestega võrreldes millestki ilma jäänud. Valga- Jõgeva- ja Hiiumaa naiste seas on kõige rohkem neid (43–47%), kes tunnevad, et on linnaelanikega võrreldes milleski ilma jäänud. Hiiu vastajad paistavad silma vastandlike hinnangutega: paljud neist tajuvad saarel elamist eelisena, ent samal ajal ka võimalusi piiravana.
Tabel 36. Maa- ja linnaelu võrdlus maakondade järgi (ainult jaatavad vastused)
| Kas Te tunnete, et Teil on linnaelanikega võrreldes maal elades mingeid eeliseid? | Kas Te tunnete, et olete linnaelanikega võrreldes maal elades millestki ilma jäänud? | Kui Teil on lapsed, kas Te soovitaksite oma lastel jääda/tulla maale elama? | ||||
| % | N | % | N | % | N | |
| Lääne-Virumaa | 98,3 | 105 | 27,3 | 30 | 86,3 | 93 |
| Tartumaa | 97,7 | 121 | 20,4 | 25 | 94,9 | 114 |
| Hiiumaa | 96,9 | 30 | 42,6 | 14 | 86,2 | 25 |
| Harjumaa | 95,6 | 198 | 19,1 | 40 | 92,8 | 191 |
| Läänemaa | 92,9 | 27 | 34,6 | 10 | 88,1 | 25 |
| Viljandimaa | 92,1 | 99 | 31,6 | 34 | 75,3 | 74 |
| Ida-Virumaa | 89,2 | 67 | 29,2 | 23 | 77,8 | 56 |
| Raplamaa | 86,3 | 72 | 36,6 | 30 | 86,2 | 70 |
| Jõgevamaa | 86,0 | 68 | 43,8 | 35 | 82,2 | 62 |
| Valgamaa | 84,1 | 41 | 46,5 | 23 | 63,3 | 30 |
| Võrumaa | 76,9 | 58 | 24,4 | 18 | 80,7 | 59 |
| Järvamaa | 71,0 | 35 | 28,9 | 14 | 70,8 | 33 |
Uuritavad nimetasid oma kommentaarides maal elamise eelisena eelkõige puhast õhku, vaikust, turvalist ja stressivaba keskkonda, kus on vähem müra, reklaami ja tulesid (tabel 37). Naisi köidavad maal linnulaul, kaunis ümbrus, mets oma andidega ja looduses liikumise võimalused. Oma maja ja aiamaa omajad kiitsid võimalust lilli kasvatada ning maheaiandusega tegeleda. Uuritavate sõnul on maal suurepärane keskkond laste kasvatamiseks, aga ka pensionäridele elamiseks. Eluasemehinnad on maal soodsamad kui linnas.
„Võimalus õues vaikuses või siis linnulaulu kuulates rahulikult kohvi juua, astuda uksest välja ja minna jooksma või jalutama loodusesse, olla eemal närvilisest sagimisest, olla paremas kontaktis iseendaga.“
„Puhas loodus on ümberringi, avarus, oma kodu annab vabaduse ja lõpmatult rõõmu. Tunnen lausa iga päev, et ma olen õnnelik, ei kujuta ette, et elaksin veel kuskil kortermajas.“
„Tervem elukeskkond lastele, väiksem kuritegevus, väiksed maakoolid, puhas loodus, linnulaul, värske õhk, lapsed viibivad väga palju õues – on loovamad, isemõtlejad.“
Paljud kommentaarid käsitlesid suhteid naabrite ja kogukonnaga. Maal elamise puhul kiideti suuremat privaatsust. Hajakülas asuvad majapidamised üksteisest piisavalteemal, et naabrite tegemised ei sega. Samas on maapiirkond piisavalt väike, inimesed tunnevad üksteist, tulevad appi ja jagavad/müüvad enda toodetud põllusaadusi.
„Meil on maailma parimad naabrid, nad aitavad meid kõiges, toovad toidu, viivad kuhu vaja, hoolivad.“
„Toimiv kogukond, kus naabrid tulevad üksteisele appi, saad kohalikelt tootjatelt otse toiduaineid osta (mune, kartuleid, suvel köögivilju või marju).“
„Naabritest eraldatus, aias on vahel nagu loomapargis, värske õhk. Astud oma õue nii nagu süda soovib; lööd labida maasse ja paned lõkke põlema. Aedvilja süües ei pea neid pesema ega arvestama autode heitgaaside ja asfaldi tolmuga.“
Tabel 37.Maal elamises linnaeluga võrreldes eeliseid tundnud vastajate selgitused
| % | N | |
| Vaikus, vähe müra, rahulikkus | 42,1 | 354 |
| Oma maja ja aed, piisavalt ruumi | 36,1 | 303 |
| Kaunis loodus | 35,2 | 295 |
| Privaatsus, naabrid piisavalt eemal | 24,0 | 201 |
| Puhas õhk, vähem saastatust | 22,1 | 186 |
| Võimalus tegeleda aianduse, põllupidamise, loomade kasvatamisega | 14,2 | 119 |
| Turvaline keskkond | 10,7 | 90 |
| Hooliv kogukond, toredad naabrid | 3,7 | 31 |
| Vähe autoliiklust, puuduvad ummikud, pole parkimisega probleeme | 1,3 | 11 |
Maal elades tuntakse ilmajäetustkõige enam vaba aja veetmisest ja kultuuriüritustel osalemisest(49%; tabel 38). Kinos, teatris, kohvikus või muuseumiskäimine on maainimese jaoks muutunud üha keerulisemaks. Kultuurisündmusi toimub vastajate sõnul maapiirkondades üha vähem ning kehva bussiühenduse tõttu on linnas aega veetmas käia pea võimatu. Enamasti sõltub see isikliku auto olemasolust või tuttavatest-lähedastest, kes saavad sõidutada või linnas öömajale võtta.
„Varem käisid teatrid jne. maal etendusi andmas või oli ühissõite linna kultuuri juurde rohkem. Nüüd on maal kultuuri poolest väga vaikne. Ühistransport on maal sisuliselt olematu.“
„Tööl käimine, kultuuri- ja koolitusüritustel osalemine on piiratud, sest linna sõit nõuab iga kord paar tundi lisaaega, kokku on ajakulu väga suur. Ka ei sobi ühistranspordi graafik alati ürituste ajaga.“
„Seltsielu on piiratud puudulike liikumisvõimaluste tõttu. Jala ei pääse ja transporti ei toimu.“
Maanaised tunnevad puudust suuremast kaubavalikust poes ja linnapoodidega võrdsetest hindadest. Mõnes maapiirkonnas puudub isegi toidupood, rääkimata riide- ja jalanõude või muude tarbeesemete poest. Samuti ei ole maal võimalik toitu või muud kaupa koju tellida. Kaugemal asuva keskuse poes käimiseks tuleb ostud hoolikalt ette planeerida. See on eriti oluline, kui ühistranspordi piiratuse tõttu on võimalik sisseoste teha kord nädalas. Maal ei ole alati võimalik saata last lähimasse poodi, et ta ostaks unustatud toote, nagu üks naine kommentaaris kirjeldas.
„Praegusel ajal ükski pood ei paku kojutoomise teenust. Kindlasti toit on kallim, kuna linnas on valikuvõimalus suurem.“
Paljud vastajad tunnetavad, et kõik teenused üha kaugenevad. Ei ole postkontorit, apteeki, panka ega pangaautomaati, isegi raamatukogud on mõnest maakohast likvideeritud. Muret teeb arstiabi kättesaadavus ja kiirabi kohale jõudmise kiirus. Juurdepääsu teenustele halvendab kehv transpordiühendus. Uuritav pakkus välja, et maal võiks rakendada vajaduspõhise transpordi teenust. Samuti soovitakse rohkem kergliiklusteid ja teede valgustust, et oleks turvalisem jala liigelda või sporti teha.
„Pole raamatukogu, pole kauplusi, pole toimivat bussiliiklust, pole kultuurimaja, apteeki, pakiautomaate jne.“
„Võimalused valida erinevate teenuste vahel on piiratud. Seoses kõigi teenuste ja tegevuste järjest suurema koondumisega internetti on linnatingimustega võrreldes üliaeglane ja ebakindel internetiühendus suureks takistuseks.“
„Sportimisvõimalused, nt suusatamine on üllataval kombel linnades paremad kui maal – valgustatud, sissesõidetud suusarajad, uisuväljakud,spordisaalid.“
„Liiga palju lisatoimetusi, mida linnas pole, nt ahju kütmine. Vesi ja kanalisatsioon puudub koos sellega ka pesupesemine vaid käsitsi ja dušši ka pole. Sooja vett ka pole. Õues õhtuti liikumiseks pime.“
Tabel 38. Maal linnaeluga võrreldes millestki ilmajäämist tundnud vastajate selgitused
| % | N | |
| Vaba aja veetmise võimalused ja kultuuriüritused piiratud, puuduvad või kaugel | 49,1 | 127 |
| Kodukandis ei ole poode, kaubavalik piiratud, hinnad kallid | 28,0 | 73 |
| Ühistransport halb | 23,2 | 60 |
| Olulised teenused kaugel, ei toimi hästi | 15,4 | 40 |
| Kool kaugel, lastel piiratud huvihariduse võimalused | 8,8 | 23 |
| Arstiabi kättesaadavus kehv, tervishoiuteenused kaugel | 7,4 | 19 |
| Suhtlusringkond väike, sõbrad kaugel | 6,3 | 16 |
| Teede kvaliteet ja korrashoid kehv | 6,1 | 16 |
| (Heade) töökohtade vähesus, madal palk | 5,5 | 14 |
| Internetiühendus kehv | 3,3 | 8 |
| Elamistingimustega seotud mugavusi vähem | 2,7 | 7 |
| Ääremaa tunne | 1,1 | 3 |
Maal elamist soovitaks oma lastele 85% küsitletutest (joonis 17). Tartu- ja Harjumaa vastajate seas on enim selliseid naisi (tabel 36). Küsitletud valgamaalaste hulgas on aga rohkem naisi, kes ei soovitaks maal elamist oma lastele (37%). Põhjendused, miks naised soovitavad maal elamist oma lastele, sarnanevad paljuski eelistega, midamaaelus tajuti. Kõige enam nimetatakse head elukeskkonda maal puhta õhu, vähese müra ja kauni loodusega (tabel 39). Maapiirkonda peetakse turvaliseks ja laste kasvatamiseks hästi sobivaks. Paljude vastajate lapsed juba elavad maal või planeerivad seda teha.
„Meie kõik lapsed elavad oma peredega meie lähedal (alevis ja maal). Me ei ole neile seda soovitanud, kuid olles linnas õppinud ja linnaelu näinud, on nad leidnud, et oma lapsi tahavad nad ikka rahulikus keskkonnas üles kasvatada, nagu nad ise on kasvanud.“
„Lastel on see [maale kolimine] ka plaani võetud, majake soetatud, paraku pole piisavalt raha, et seda kiiresti elamiskõlblikuks muuta. Hajaasustuse programmist ei ole toetust kaevu rajamiseks saanud. KOV-i poolset huvi väga märgata ei ole.“
Ligi kümnendik naisi soovitaks oma lastel maal elada, kuigi nendivad, et maaeluga kaasnevad teatud piirangud ja probleemid. Näites (sobilike) töökohtade vähesus, transpordiühenduse puudused ningvajadus lapsi kaugele kooli ja lasteaeda sõidutada. Mõned uuritavad on maaelu tuleviku suhtes lootusrikkad – nad märkavad noorte (perede) maale tulemises kasvutrendi ja loodavad, et riik, kohalik omavalitsus ning ettevõtjad panustavad elu- ja töötingimuste edendamisse.
„See maakodu saigi muretsetud, et lastel oleks tulevikus hea elada ja oma lapsi kasvatada. Loodame, et maale luuakse töökohti ja praegusel ajal on kodutöö võimalus näidanud, et pole tähtis koht, kus see töö tehtud. Seoses sellega näeme, et linnaäärsed kohad on uue elu sisse saanud.“
„Noored juba liiguvad maakohtadesse – koolid ja lasteaiad peavad maal alles jääma, siis ei sure maaelu välja.“
„Lapselapsed lubavad kohe tulla, kui majas oleks muu küttesüsteem: ahju kütmine on nende jaoks tüütu. Lubavad panna maakütte ja siis tulevad. Elamine on suur, et mahuksime lahedalt ära. Oleks ainult maal rohkem töökohti…“
Iga kümnes lastele maal elamist soovitav vastaja teeb seda teatud tingimusel. Need naised kirjutasid, et nende lapsed võiksid maale elama tulla juhul, kui maale luuakse rohkem töö- ja lasteaiakohti, hoitakse avatuna koolid, parendataks ühistranspordiliiklust ja teenuste kättesaadavust. Arvati, et noored peaksid enne maale kolimist end materiaalselt kindlustama ja soetama auto, et elu maal hõlpsam oleks. Mõne soovitaja kommentaaridest õhkus pessimismi. Näiteks märgiti, et lapsed võiksid küll maal elamist kaaluda, ent mõnes teises vallas, kus on paremad tingimused.
„Vaid tingimusel, kui neil on töötamise võimalus (kaugtöö), et oma kodu rajada. Hetkel kulub kohapeal elades ja tööle sõitmiseks liialt raha ja aega. Pangalaenud ei ole kõigile kättesaadavad.“
„Kui oleksid jalgrattateed ja bussiliiklus ja bussipeatusi rohkem, siis soovitaks tulla.“
„Soovitada võib, aga mis nad siin teevad, sest pole loota, et maapiirkonnas lähiajal midagi muutub: teenused lähevad kallimaks, toidukaubad ostame linnast, sest maal on kõik poodides kallis, küte läheb järjest kallimaks, elu maal läheb keerulisemaks. Meil oli siin ka keskkool, kuid see likvideeriti, sest lapsi pole, sellest on kahju. Nii tasapisi meie siin maal ka hääbume. Pole perspektiivi.“
Mõned vastajad põhjendasid laste maale kolimist nii kodutalu pärandamise kui ka maaelu edendamise ja järjepidevuse säilimisevajalikkusega.
„Linnastumine ja ääremaistumine on minu arvates Eestis probleem, seega tuleks igal võimaluses maaelu edendada. Seetõttu soovitaksingi oma lastel maal elada, samuti on maal mõnus ja turvaline elukeskkond.“
Tabel 39. Põhjendused, miks soovitatakse oma lastel jääda või tulla maale elama
| % | N | |
| Maal on hea elukeskkond (laste kasvatamiseks) | 51,0 | 180 |
| Laps juba elab maal / soovib tulla maale elama | 30,1 | 106 |
| Võiksid tulla maale elama ainult teatud tingimusel | 9,7 | 34 |
| Soovitatakse maal elamist, ehkki sellega kaasnevadmitmed probleemid | 9,5 | 33 |
| Võimalus tegeleda aianduse ja põllupidamisega | 3,8 | 13 |
| Maaelu ja kodutalu järjepidevus | 3,6 | 13 |
| Rohkem privaatsust | 1,5 | 5 |
| Maal elamine on pandeemia tingimustes hea lahendus | 1,5 | 5 |
| Head naabrid, kogukond | 0,3 | 1 |
| Kinnisvara on odavam | 0,3 | 1 |
Umbes kuuendik uuritavatest ei soovitaks oma lapsel maale elama asuda. Kaks kolmandikku neist, kes selgituse lisasid, ei pea laste jaoks maal elamist õigeks valikuks töökohtade ja haridusvõimaluste nappuse tõttu. Neljandik nimetab põhjusena vajakajäämisi transpordi- ja internetiühenduses ning teede kvaliteedis, poodide puudumist ja teenuste kaugust elukohast. Mitmed naised kirjutavad, et maal ei ole piisavalt mugavusi ja sellist elukeskkonda, mida (tänapäeva) noored sooviksid.
“Tööl käimiseks ressurssi vaja rohkem, laste transport logistiliselt võib olla keerukas, eriti kui tahta, et huviringides käivad; teeolud – talvel hanged, ei saa kellaajaliselt alati välja, sügisel ja varakevadel teed väga pehmed, põhjatud.”
“Üks teema, mida siin hetkel ei kajastunud, on toidukorv ja selle maksumus. Linnainimesel on valikuvõimalus erinevate kaubakettide vahel ja ka soodsam ostukorv. Maal oleme sunnitud ostud sooritama ühest kauplusest ja valikuvõimalus puudub.”
“Pole kooli, pole kauplust, noored ei saa tööl käia, maal on elu välja suretatud vähemalt meie kandis. Loodus kaunis, aga noortel elada võimatu.”
Kombineerides uuritavate vastuseid maal elamise eeliste ja puuduste kohta võrreldes linnaeluga, võib öelda, et suurema osa uuritavate arvates on maal parem kui linnas – ligikaks kolmandikku näevad maal elamises üksnes eeliseid (joonis 18). Teine suurem rühm (27%) on naised, kes näevad maal elamises eeliseid, ent tajuvad ka teatud asjadest ja tegevustest ilmajäetust (joonisel rühm „maaelul eelised ja puudused“). 7% hinnangul ei ole maal elamisel ei eeliseid ega puuduseid ning paar protsenti kaldub arvama, et linnas on parem elada kui maal (nad ei näe maal elamisel eeliseid, kuid tajuvad ilmajäetust).
Joonis 18. Vastajate rühmad maa ja linnaelu võrdluse järgi
Kirjeldatud rühmad erinevad nii hariduse, vanuse kui ka oluliste teenustega rahulolu poolest. Maaelu linnaelust paremaks pidavad vastajad on teiste rühmadega võrreldes kõige rahulolevamad – nende hulgas on vähemalt 10% võrra enam mitme teenuse või tegevusega väga rahul naisi (tabel 40). Samas on eluvaldkondi, millega paljud maaelul eeliseid nägevad vastajad ei ole rahul. Näiteks ei ulatu teede korrashoiu, bussiliikluse ja eriarstiteenuse kättesaadavusega väga rahul naiste osakaal isegi 50 protsendini.
Maaelul nii eeliseid kui ka puudusi tunnetavad vastajad on keskmiselt kõrgema haridustasemega. Paljud neist (umbes 50%) on väga rahul oma tööga ja postiteenustega. Samas laste haridusvõimaluste, internetiühenduse kvaliteedi ja perearsti teenuse kättesaadavusega väga rahul vastajaid on nende seas teiste rühmadega võrreldes oluliselt vähem. Võimalik, et nende ootused laste haridusasutuste taseme ja internetiühenduse suhtes on kõrgemad. Suur osa siia rühma liigitunud naistest kasutab internetti palgatöö tegemiseks, seega on kiire ja püsiv netiühenduse töötamise eeltingimuseks.
Naised, kes ei näe maaelul linnaeluga võrreldes eeliseid ega puuduseid, on teiste vastajatega võrreldes keskmiselt nooremad (keskmine vanus 45 aastat) ja madalama haridustasemega. Nende hulgas on kõige rohkem kohaliku alg- ja põhikooliga rahulolevaid naisi. Iga teine neist on väga rahul ka oma tööga. Sarnaselt neljanda rühmaga on enamik neist naistest üsna kriitiline teede korrashoiu ja posti saamise ning saatmisega.
Viimasesse rühma kuuluvad maaelu suhtes kõige negatiivsemalt meelestatud vastajad. Nad on keskmiselt veidi vanemad (keskmine vanus 57 eluaastat) ja peamiselt kesk-eriharidusega. Teiste rühmadega võrreldes kasutavad nad sõitmiseks rohkem ühistransporti, millega on üsna rahulolematud. Vähesed neist naistest on rahul oma tööga, teede korrashoiuga, eriarsti juurde pääsemisega ning kohalike sotsiaalteenuste olukorraga. Kõige enam soovitaks maal elamist oma lastele maaelu linnaelust paremaks pidavad vastajad (92%), kõige vähem on selle sooviga naisi linnaelu maaelust paremaks pidajate seas (33%). Ülejäänud kahes rühmas soovitaks oma lastelemaal elada ligi kolm neljandikku.
Tabel 40. Maaelul eeliseid ja/või puudusi tundvate vastajate haridustase ja rahulolu oluliste teenuste ja tegevustega (esitatud ainult tegevustega või teenuste väga rahul või seda kättesaadavaks pidanud vastajate osakaalud)
| Vastajad, kes on/kelle arvates … | Maal linnaeluga võrreldes eeliseid ja/või puuduseid tundvate vastajate rühmad | |||
| Maal parem kui linnas (n = 645) | Maaelul eelised ja puudused (n = 272) | Maaelul pole eeliseid ega puudusi (n = 72) | Linnas parem kui maal (n = 24) | |
| kuni keskharidusega | 24,9 | 25,1 | 38,2 | 29,6 |
| keskeriharidusega | 33,6 | 26,6 | 37,7 | 57,7 |
| kõrgharidusega | 41,4 | 48,3 | 24,1 | 12,7 |
| väga rahul oma praeguse tööga | 68,5 | 52,4 | 53,1 | 28,7 |
| väga rahul lähemal asuva alg- või põhikooliga | 56,5 | 30,6 | 59,5 | 43,7 |
| väga rahul laste huvihariduse võimalustega kodukandis | 44,8 | 21,6 | 38,4 | 35,7 |
| väga rahul teede korrashoiuga oma kodukandis | 38,0 | 22,3 | 15,3 | 13,4 |
| väga rahul maakonnasisese bussiliiniga | 29,9 | 18,3 | 13,5 | 6,2 |
| väga rahul posti saatmise või kättesaamisega | 67,5 | 49,2 | 36,7 | 34,2 |
| väga rahul internetiühendusega kodus | 52,0 | 30,8 | 36,6 | 33,8 |
| perearstiteenus hästi kättesaadav | 72,8 | 48,8 | 67,6 | 65,4 |
| Eriarstiteenus hästi kättesaadav | 40,3 | 18,7 | 18,3 | 15,0 |
| sotsiaalteenuste olukord koduvallas on läinud paremaks | 34,3 | 20,5 | 24,6 | 10,7 |
Märkus: Tabelis on esitatud üksnes statistiliselt olulised erinevused rühmade vahel Crameri V alusel (p< 0,05). Rühma „linnas parem kui maal“ tulemused võivad olla rühma väikese arvu tõttu väheusaldusväärsed.
Kokkuvõtvalt öeldes, kui inimene tunneb, et tema kodukandis on piisavalt võimalusi täisväärtuslikuks eluks ja igapäevaseks toimetulekuks, siis tunneb taend selles keskkonnas hästi ja peab seda elamisväärseks kohaks nii endale kui ka oma järglastele. Kui aga mõnes igapäevaelu aspektis tekib vajakajäämisi (nt probleemid töö leidmisega, liiklemisega või mõne teenuse saamisega), kahaneb rahulolu ning kasvab kriitilisus, mida piirkonna miljööväärtus korvata ei suuda.