Siin osas annan ülevaate maal elavate naiste hinnangutest ja kogemustest seoses teede korrashoiuga kodukandis. Ligi kolmandik (31%) vastajatest oli väga rahul oma kodukohas teede korrashoiuga, sh teede remont, lumekoristus ja tolmuvaba hoidmine. Pool uuritavatest oli teede olukorraga enam-vähem rahul ning 18% ei olnud rahul. Teede korrashoiule antud hinnangud varieerusid suuresti maakondade lõikes (tabel 24). Tartu-, Harju- ja Lääne-Virumaal oli teiste piirkondadega võrreldes rohkem naisi, kes olid sellega väga rahul (umbes 50%). Järva-, Lääne-, Jõgeva- ja Ida-Virumaa vastajate hulgas domineeris vastusevariant „enam-vähem rahul“ (60-80%). Rapla- ja Jõgevamaa naiste seas oli enim neid, kes ei olnud teede korrashoiuga üldse rahul.
Tabel 24. Rahulolu teede korrashoiuga kodukohas maakondade järgi
| Väga rahul (30,7%) | Enam-vähem rahul (51%) | Ei ole rahul (18,3%) | ||||
| % | N | % | N | % | N | |
| Tartumaa | 51,4 | 65 | 34,6 | 44 | 14,0 | 18 |
| Harjumaa | 50,0 | 110 | 37,9 | 83 | 12,1 | 26 |
| Lääne-Virumaa | 45,8 | 51 | 45,7 | 51 | 8,5 | 9 |
| Võrumaa | 26,0 | 21 | 55,3 | 45 | 18,6 | 15 |
| Raplamaa | 21,1 | 18 | 49,1 | 42 | 29,8 | 25 |
| Hiiumaa | 20,4 | 7 | 59,5 | 20 | 20,1 | 7 |
| Viljandimaa | 18,9 | 23 | 59,4 | 73 | 21,7 | 27 |
| Valgamaa | 16,3 | 8 | 58,8 | 27 | 24,9 | 12 |
| Ida-Virumaa | 14,0 | 12 | 62,5 | 52 | 23,5 | 20 |
| Jõgevamaa | 11,7 | 10 | 59,6 | 49 | 28,7 | 24 |
| Läänemaa | 9,1 | 3 | 68,3 | 20 | 22,6 | 7 |
| Järvamaa | 5,6 | 3 | 80,2 | 40 | 14,2 | 7 |
Teede korrashoiuga väga rahul vastajad kirjutavad enamasti, et teede hooldamine on läinud ajaga järjest paremaks, enamik teid on asfalteeritud või tehtud muul moel tolmuvabaks ning lumekoristus on kiire ja efektiivne (tabel 25). Mitme rahuloleva uuritava sõnul on nende kodukanti rajatud kergliiklusteid, mis muudavad keskusesse jalutamise või rattaga sõitmise mugavamaks ja turvalisemaks. Samas on siin rühmas ka selliseid, kelle arvates võiks teehooldus suvel ja talvel olla parem ning kergliiklusteid rohkem.
„Võrreldes varasemaga (nt eelmine aasta) on teede hooldus käesoleval aastal olnud väga hea.“
„Olen rahul nii teede olukorraga kui ka lumekoristusega.“
„Natuke on ka kruusateed, aga see on heas korras, muidu on mustkattega teed. Talvel on hooldatud.“
Tabel 25. Kodukohas teede korrashoiuga väga rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Teehooldus on hea, läinud ajaga paremaks | 78,8 | 157 |
| Enamik teid on tolmuvabad | 19,8 | 39 |
| Lumekoristus on kiire ja korralik | 16,5 | 33 |
| Palju kergliiklusteid | 7,4 | 15 |
| Kergliiklusteed puuduvad/vähe | 1,5 | 3 |
| Teed on (väga) auklikud | 1,0 | 2 |
| Lumekoristus on kehv, hilja päeval | 0,6 | 1 |
| Teehooldus võiks olla parem | 0,6 | 1 |
| Teed on väga tolmused | 0,6 | 1 |
Teede kvaliteediga enam-vähem rahul vastajad tõid välja nii häid kui ka halbu külgiteede korrashoiuga seoses (tabel 26). Paljud neist leidsid, et riigimaanteed on hästi hooldatud, kohalikud aga mitte või vastupidi. Mõned kiitsid suvist teehooldust ja laitsidtalvist lumekoristust, teised olid vastupidisel seisukohal. Osa siia rühma kuuluvaid vastajaid arvas, et teed on auklikud ning lõhuvad autot, lisaks veel tolmused, nii et õues kuivav pesu määrdub. Teiste meelest olikodukanti rajatud mitmeid kõvakattega teid või kruusateed muudetud tolmuvabaks. Teede remondiga on teed tehtud kitsamaks, rajatud sügavad kraavid ning kahanenud ala, kus saavad jalakäijad ja jalgratturid turvaliselt liigelda. Enam-vähem rahul vastajate selgitasid, et nad elavad maal ja ei saa kogu luksust eeldadaning aeg-ajalt tuleb leppidavajakajäämistega teede korrashoius.
„Valla teed on peaaegu korras, aga riigi teed on talvel lahti lükkamata ja auklikud.“
„Olen juba kogemustega läbi paksu lume sõitja, oman kõrget 4-rattaveolist autot just selliste lumetuisuste hommikute jaoks, mil traktor jõuab lund lükkama alles kell 12 päeval, aga meil on vaja kodust välja saada enne 8-t hommikul. Kruusateed loomulikult võiksid olla paremini hooldatud ja tolmuvabasid alasid ka külades rohkem.“
„Piirkonnas on põhiriigimaanteed tolmuvabad, suur hulk on kruusateid, mis kuuluvad omavalitsusele ja mida ei suudeta korras hoida, vihmaperioodidel väga auklikud. Lumelükkamise on vald hästi organiseerinud. Elame umbes 1,5 km kaugusel riigimaanteest. Meie tee on hommikul kella 7.30-ks lahti lükatud.“
„Jalgsi või jalgrattaga on Koeru maanteed mööda väga ohtlik liigelda, maantee on kitsas ja väga sügavate kraavidega.“
Tabel 26. Kodukohas teede korrashoiuga enam-vähem rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Teehooldus on hea, läinud ajaga paremaks | 32,4 | 91 |
| Teehoolduse ja/või -remondi kvaliteeton kehv, võiks olla parem | 26,3 | 74 |
| Teed on (väga) auklikud | 20,5 | 58 |
| Lumekoristus on kehv, hilja päeval | 15,9 | 45 |
| Teed on väga tolmused | 9,5 | 27 |
| Lumekoristus on kiire ja korralik | 9,3 | 26 |
| Kergliiklusteed puuduvad/vähe | 4,1 | 12 |
| Enamik teid on tolmuvabad | 3,6 | 10 |
| Teed on kitsad ja ohtlikud | 1,4 | 4 |
| Palju kergliiklusteid | 1,0 | 3 |
Teede korrashoiuga rahulolematute vastajate kommentaaridest ilmnes peamiselt kriitika teede kvaliteedi, aastaringse hoolduse ja remondi suhtes (tabel 27). Üksnes lumekoristus oli teema, millega vähesed olid rahul. Kommenteerijad kirjeldasid, kuidas kruusateede tolmuvabaks muutmine ei ole alati efektiine:pärast teehööveldust tolmab tee vanaviisi, asfaldipuruga katmine võib aga asendada kruusatolmu musta tolmu ja pigihaisuga. Pealegi on mõned vastajad pidanud ebarahuldava tolmutõrje eest ise maksma. Vähese teehoolduse tõttu on teed auklikud, metsatöömasinate poolt lõhutud, kevadel ja sügisel porised, talvel tuisuvaaludega või libedad.Kõik see muudab uuritavate arvates teed ohtlikus ning soodustab õnnetuste toimumist. Mõned vastajad nurisevad (asfalt)teede remontimise üle. Asfaldiaukudesse puistatav kiviklibu aukudes ei püsi ning võib möödasõitva auto ratta alt esiklaasi lennata. Hiline lumekoristus võib osutuda takistuseks hommikul autoga sõitma minna ning õigeks ajaks tööle ja kooli jõuda. Rahulolematute vastajate selgitustes kumab nördimus ja tunne, et (ääre)maainimestest ei hoolita. Nad nendivad, et ebakvaliteetne teehooldus ei motiveeri inimesi maal elama ega sinna tulema.
“Teed pole tolmuvabad, on auklikud, suured autod kihutavad, valgustust pole, metsloomad jooksevad pidevalt teele, müratõkked puuduvad.”
“Talvel ei hooldata meie teid, eriti siis kui on teed jääs. Olen ükskord selle pärast autoga põllule sõitnud väikesel kiirusel. Omavalitsuses öeldi, et liikluse vähese tiheduse tõttu me III kategooria teid ei liivatata ega soolata. Ehk enne ei tehta midagi, kui õnnetusi rohkem – kurb kogemus.”
„Ootame lubatud “musta katet” juba 10 aastat! Tolmuvabaks muutmine mingi niisutamise läbi kinnistute piiridel ei motiveeri kedagi maale elama tulema. Isegi töötajad ei ole nõus siia tööle tulema, kuna peavad mööda aukus ja tolmavat kruusateed sõitma!“
„Maja on kruusatee ääres, õu on pidevalt tolmune. Eelmisel aastal toodi mingit musta asfaldikaabet aia taha, mis on teinud tee väga auklikuks ja valge tolmu asemel lendleb nüüd hoopis must tolm. Palavatel päevadel on hoov pigilõhna täis. Talvised teeolud on kohutavad. Sahk jõuab tavaliselt lükkama siis, kui lumi on juba kinni sõidetud. Pidevalt on teed väga libedad ja seda mitte ainult meie koduteel.“
„Asfaltteed lapitakse igal aasta. Kevadel pannakse aukudesse mingit kiviklibu ja hetkel piirangud puuduvad. Autost on kahju, kui igal aastal peab esiklaasi vahetama, sest lahtisi kive lendab vastu autot. Vihmase ilmaga on kodutee (umbes 400-500m) väga porine, kuiva ilmaga tolmab. /…/ Lumekoristusega on väga hästi olnud, teed olid kogu aeg lahti ja sõidetavad.“
Tabel 27.Kodukohas teede korrashoiuga rahulolematute vastajate selgitused
| % | N | |
| Teed on (väga) auklikud | 48,1 | 70 |
| Lumekoristus on kehv, hilja päeval | 32,7 | 47 |
| Teed on väga tolmused | 28,7 | 41 |
| Teehoolduse ja/või -remondi kvaliteet on kehv | 20,3 | 29 |
| Lumekoristus on kiire ja korralik | 7,9 | 11 |
| Kergliiklusteed puuduvad/vähe | 5,2 | 8 |
| Teed on kitsad ja ohtlikud | 2,9 | 4 |