Suur osa uuritud maanaistest käis osa- või täiskoormusega tööl (65%, joonis 1). Ligi veerand vastajatest olid pensionärid. Kümnendik viibis küsitluse hetkel rasedus- või lapsehoolduspuhkusel. 6% märkis enda hõivestaatuseks õpilase/üliõpilase või koduse. Umbes 4% oli töötuid, mõni vastaja aga hooldas abivajavat pereliiget. Enamik töötavatest naistest (87%) olid palgatöötajad kas era- või avalikus sektoris. 5% oli enda sõnul palgatööjõuga ettevõtja või talupidaja, 7% tegutses FIE-na, palgaliste abilisteta talupidajana või vabakutselisena. Üksikud vastajad töötasid palgata talus või pereettevõttes.
Joonis 1. Vastaja hõivestaatus (%)
Ligi pool töötavatest küsitletud maanaistest (48%) töötas oma kodus või selle läheduses. Sama palju (48%) oli neid, kelle töökoht asus kodust kuni 50 kilomeetri kaugusel. 3% vastajatest käis tööl kuni 100 kilomeetri kaugusele ning 1% isegi veelgi kaugemal. Kolm vastajat töötas peamiselt välismaal. See tulemus näitab, et suur osa vastajatest vajab tööl käimiseks kindlasti transporti, lisaks võib kaguemal töötamine olla kulukas ning aeganõudev. Võrreldes maakondi omavahel on näha, et kõige enam on kodu lähedal töötavaid maanaisi Harju- ja Järvamaal (61%, tabel 4), samuti Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Raplamaal (umbes 55%). Pealinnast ja suurtest keskustest eemal asuvates maakondades (Võru- ja Valgamaal) elavate naiste seas on kõige rohkem neid, kes töötavad kodust kaugemal (71%).
Tabel 4. Töökoha kaugus kodust maakondade järgi
| Töötab oma kodus või selle läheduses (48%) | Töötab kodust kaugemal (kuni 50 või rohkem km) (52%) | |||
| % | N | % | N | |
| Harjumaa | 61,5 | 83 | 38,5 | 52 |
| Järvamaa | 61,2 | 18 | 38,8 | 11 |
| Lääne-Virumaa | 55,2 | 40 | 44,8 | 33 |
| Tartumaa | 54,8 | 45 | 45,2 | 37 |
| Raplamaa | 54,2 | 30 | 45,8 | 26 |
| Läänemaa | 50,6 | 11 | 49,4 | 11 |
| Jõgevamaa | 45,9 | 20 | 54,1 | 24 |
| Viljandimaa | 36,4 | 26 | 63,6 | 46 |
| Ida-Virumaa | 36,3 | 19 | 63,7 | 33 |
| Hiiumaa | 34,7 | 8 | 65,3 | 16 |
| Valgamaa | 28,8 | 10 | 71,2 | 25 |
| Võrumaa | 28,6 | 15 | 71,4 | 37 |
Maanaiste uuringus päriti töötavatelt vastajatelt nende üldise rahulolu kohta oma tööga. Enamik töötavatest vastajatest oli oma praeguse tööga väga rahul (62%). Veidi enam kui kolmandik (36%) oli tööga enam-vähem rahul, 2% aga rahulolematud. Enim oli rahulolevaid vastajaid Tartu-, Harju- ja Lääne-Virumaal (75–79%, tabel 5). Võru- ja Jõgevamaa vastajate seas oli väga rahulolevaid vastajaid kõige vähem (36–38%).
Tabel 5. Rahuolu oma tööga maakonniti
| Väga rahul (62%) | Enam-vähem rahul / ei ole rahul (38%) | |||
| % | N | % | N | |
| Tartumaa | 78,7 | 64 | 21,3 | 17 |
| Harjumaa | 76,3 | 105 | 23,7 | 33 |
| Lääne-Virumaa | 75,2 | 55 | 24,8 | 18 |
| Raplamaa | 65,3 | 37 | 34,7 | 20 |
| Läänemaa | 58,1 | 13 | 41,9 | 9 |
| Valgamaa | 56,3 | 20 | 43,7 | 15 |
| Viljandimaa | 53,2 | 38 | 46,8 | 34 |
| Ida-Virumaa | 52,0 | 27 | 48,0 | 25 |
| Hiiumaa | 50,6 | 12 | 49,4 | 12 |
| Järvamaa | 49,1 | 14 | 50,9 | 15 |
| Võrumaa | 37,5 | 20 | 62,5 | 32 |
| Jõgevamaa | 36,2 | 16 | 63,8 | 29 |
Oma tööga rahuolu kohta lisas selgitusi 650 naist. Järgnevalt kirjeldan uuritavate kommentaare nende antud rahuoluhinnangute järgi. Enamik vastajatest, kes olid tööga väga rahul (64% selgituse lisanutest), kirjeldasid oma tööd meeldiva, huvitava ja vaheldusrikkana, n.ö „unistuste tööna“, nagu mõni lisas (vt tabel 6). Rahulolu tekitas veel see, kui töö oli seotud õpitud eriala ning hobidega. Väga oluliseks argumendiks oli töötamise võimalus kodus või selle vahetus läheduses (22%). Kodukontoris töötamise võimalust peeti eriti oluliseks siis, kui paralleelselt töötamisega õpiti, hooldati last või abivajavat pereliiget. Paljud tööga rahul vastajad kiitsid paindlikku tööaega ja -korraldust, mis võimaldab hästi pereelu ja tööd ühildada. Üheks rahulolu põhjuseks oli sõbralik kollektiiv, töötajaid väärtustav ja toetav ülemus ning hea palk. Negatiivseid kommentaare kirjutasid tööga väga rahul vastajad vähe. Enamasti mainiti siis töökoha kaugust kodust. Üks naine täpsustas, et märkis ankeedis „väga rahul“ põhjusel, et tal on üldse tööd nii raskel ajal.
„Töövaldkond mulle väga meeldib ja see annab võimaluse ise ennast arendada, aidata teisi, osaleda koostöövõrgustikes.“
„Vaatamata sellele, et mu töötasud on kaootilised, armastan ma oma tööd.“
„Töökollektiiv väga tore, tööl käimine puhas rõõm.“
„Töö ja hobi koos, töötunde ei loe, saan kombineerida isiklikku elu ja tööd.“
„Üksikettevõtjana saan valida, kui palju ma töötan väljaspool kodu ning tegeleda lisaks veel mitme erineva asjaga.“
Tabel 6. Tööga väga rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Meeldiv, loominguline, vaheldusrikas töö | 63,9 | 168 |
| Töötamine kodus või selle vahetus läheduses | 22,3 | 58 |
| Paindlik töökorraldus ja tööaeg, töö autonoomsus | 17,5 | 46 |
| Tore kollektiiv, mõistev ülemus | 11,2 | 29 |
| Hea palk | 6,4 | 17 |
| Erialane töö | 3,8 | 10 |
| Töökoht asub kaugel | 3,3 | 9 |
| Palk on väike, tasustamine ebajärjekindel | 1,2 | 3 |
| Pole täiskohta, tööd vähe | 0,4 | 1 |
| Koroona negatiivne mõju tööle | 0,4 | 1 |
Valdavalt kombineerus tööga enam-vähem rahul vastajate kommentaarides mõni tööga seotud positiivne ja negatiivne külg (tabel 7). Näiteks peeti tööd põnevaks ja vaheldusrikkaks, töökaaslasi toredateks, aga palka väikeseks või asukohta kaugeks. Töökoha kauguse puhul nenditi, et ühistranspordiga sõitmine võtab palju aega ning autoga käies on sõidukulud liiga suured. Mitmed vastajad tunnistasid, et töö on vaimselt või füüsiliselt raske, stressirohke ja päevad pikad (17%). Oli neid, kes pidasid töökorraldust ja -aega paindlikuks, ning neid, kes olid selle suhtes kriitilised. Üksikud vastajad lisasid, et suures linnas tegutsev juhtkond ei huvitu maapiirkonnas töötavate alluvate käekäigust, töökollektiivis on pingeid või töö ei paku võimalusi arenguks ja karjääriks.
„Juhtkond töötajatega arvestav. Palk võiks olla muidugi natuke suurem.“
„Tööle tuleb sõita kahe bussiga. Ajakulu suur ning arvestades praegust nakkusohtu ühistranspordis.“
„Tuleks omadega toime, kui autokütus ei võtaks enamust sissetulekust.“
„Pean linna sõitma hommikul varase bussiga, hea meelega teeksin sama tööd oma külas, aga siis poleks mul kliente, ja rahval pole ka raha siin, et tööde eest maksta, peaksin tegema tööd väiksema tasu eest.“
„Palk võiks suurem olla selle töömahu juures, (ammu vabariigi keskmisele jalgu jäänud).“
Tabel 7. Tööga enam-vähem rahul vastajate selgitused
| % | N | |
| Palk on väike, tasustamine ebajärjekindel | 26,1 | 28 |
| Meeldiv, loominguline, vaheldusrikas töö | 18,7 | 20 |
| Tööd on palju, (füüsiliselt või vaimselt) raske, monotoonne | 17,1 | 18 |
| Töökoht asub kaugel | 14,0 | 15 |
| Koroona negatiivne mõju tööle | 13,4 | 14 |
| Töötamine kodus või selle vahetus läheduses | 10,5 | 11 |
| Paindlik töökorraldus ja tööaeg, töö autonoomsus | 9,0 | 10 |
| Töökorraldus ei ole paindlik, palju ületunde | 6,8 | 7 |
| Tore kollektiiv, hea ülemus | 4,5 | 5 |
| Pole täiskohta, tööd vähe | 3,3 | 3 |
| Hea palk | 1,7 | 2 |
| Erialane töö | 1,0 | 1 |
| Ülemus ei tunne töötajate vastu huvi | 1,0 | 1 |
| Töökollektiiv ebameeldiv | 1,0 | 1 |
| Ei väärtustata töötajaid, pole arenemisvõimalusi | 1,0 | 1 |
Tööga enam-vähem või üldse mitte rahul vastajatest kirjutasid mitmed COVID-19 tingitud piirangute ebasoodsast mõjust töö mahule ja sissetulekule. Nii mõnedki uuritavad jäid piirangute perioodil töölt eemale, koormus vähenes ning nende sissetulekud kahanesid. Rahulolematute rühma kuuluvad vastajad lisasid kommentaaridesse üksnes kriitilisi märkusi töökorralduse, töö raskuse, koormuse ja kolleegide kiuslikkuse kohta (tabel 8). Mõnedes maapiirkondades on töökohtade valik napp, mistõttu on vastajad pidanud leppima selle ametiga, mis on saadaval. Näib, et väga keeruline on neil maanaistel, kelle töökoht asub kaugel ning kes sõltuvad tööl käimisel auto kasutamise võimalusest, nagu järgmises tsitaadis.
„Töötan /…/ paar päeva nädalas toiduainete tootmise ettevõttes. Pean tööpäevi valima vastavalt sellele, millal saan autot kasutada või kellelgi on võimalik mind tööle ja tagasi sõidutada. Töö on füüsiliselt raske, tööpäeva pikkus on 12 tundi, mõnel liinil tuleb tõsta kuni 15 kiloseid raskusi käsitsi üle meetri kõrgusele. Vaatamata oma tervislikele ja sportlikele eluviisidele on see siiski väga väsitav ja tervist kahjustav. Aga valikut pole, vanuse tõttu on meie piirkonnas raske üldse tööd.“
„35 km – see töö ei vasta minu kvalifikatsioonile, aga millegagi tuleb tegeleda.“
„Tunnen, et mind ei väärtustata piisavalt ja ei kuulata mind.“
Tabel 8. Tööga rahulolematute vastajate selgitused
| % | N | |
| Koroona negatiivne mõju tööle | 33,5 | 4 |
| Tööd on palju, (füüsiliselt või vaimselt) raske, monotoonne | 18,0 | 2 |
| Pole täiskohta, tööd vähe | 18,0 | 2 |
| Töökoht asub kaugel | 18,0 | 2 |
| Ei väärtustata töötajaid, pole arenemisvõimalusi | 18,0 | 2 |
| Töökorraldus ei ole paindlik, palju ületunde | 15,5 | 2 |
| Töökollektiiv ebameeldiv | 7,3 | 1 |
Uuringus küsiti vastajatelt, kas nad leiaksid oma ametioskustele ja kogemustele vastava töökoha koduvallas või -linnas, juhul kui nad otsiksid tööd. Selgus, et 58% vastajatest oli selles täiesti või enam-vähem kindel (joonis 2). Ligi kolmandik oli koduvallas töö leidmise suhtes üsna kahtlev, iga kümnes ei uskunud, et ta oma oskustele sobiva töö leiaks. Kodukohas töö leidmise suhtes olid kõige optimistlikumad Tartu-, Järva- ja Harjumaa vastajad (tabel 9), kusjuures täiesti kindlaid vastajaid oli enim Tartumaal ja Harjumaal (~35%). Hiiu-, Valga- ja Läänemaa naiste hulgas oli omakorda rohkem neid, kes olid koduvallas oma ametioskustele vastava töö leidmise suhtes pigem pessimistlikud (58 – 65%).
Joonis 2. Vastajate hinnang, kui tõenäoliselt ta leiaks oma ametioskustele ja kogemustele vastava töökoha koduvallas või -linnas (%)
Tabel 9. Vastajate hinnang, kui tõenäoliselt ta leiaks oma ametioskustele ja kogemustele vastava töökoha koduvallas või -linnas maakondade järgi
| Kindlasti/ tõenäoliselt jah (58,2%) | Tõenäoliselt/ kindlasti mitte (41,8%) | |||
| % | N | % | N | |
| Tartumaa | 72,1 | 90 | 27,9 | 35 |
| Järvamaa | 70,0 | 34 | 30,0 | 15 |
| Harjumaa | 63,5 | 139 | 36,5 | 80 |
| Viljandimaa | 58,8 | 72 | 41,2 | 50 |
| Ida-Virumaa | 57,7 | 47 | 42,3 | 34 |
| Lääne-Virumaa | 56,5 | 64 | 43,5 | 49 |
| Raplamaa | 56,3 | 47 | 43,7 | 37 |
| Jõgevamaa | 54,6 | 45 | 45,4 | 38 |
| Võrumaa | 50,3 | 41 | 49,7 | 41 |
| Hiiumaa | 41,7 | 14 | 58,3 | 19 |
| Valgamaa | 36,8 | 17 | 63,2 | 30 |
| Läänemaa | 34,6 | 10 | 65,4 | 19 |
Veerand uuritavatest (24%) tunnistas, et nende leibkonnal jätkub sissetulekust vaid toiduks, maksudeks, hädavajalikeks asjadeks ja teenusteks, mõnel üksikul vastajal ei jätkunud raha alati söögikski. Lääne- ja Võrumaal oli enim selliseid vastajaid, kellel jätkub raha vaid hädavajalikuks (tabel 10). Umbes iga teine uuringus osalenud naine (53%) väitis, et ta saab endale lubada enam-vähem kõike vajalikku, 23% aga aeg-ajalt ka luksuslikke asju. Harju- ja Tartumaal oli kõige rohkem naisi, kelle leibkond võib endale luksuslikke asju võimaldada.
Tabel 10. Hinnang leibkonna rahalisele olukorrale maakonniti
| Raha ei jätku söögikski / jätkub vaid toiduks, maksudeks, häda-vajalikeks asjadeks ja teenusteks (24%) | Saame lubada endale enam-vähem kõike vajalikku (53%) | Võime aegajalt lubada endale ka luksuslikke asju (23%) | ||||
| % | N | % | N | % | N | |
| Harjumaa | 14,6 | 32 | 46,2 | 101 | 39,2 | 86 |
| Tartumaa | 21,9 | 28 | 50,2 | 63 | 27,9 | 35 |
| Ida-Virumaa | 21,8 | 18 | 52,9 | 44 | 25,3 | 21 |
| Raplamaa | 20,7 | 18 | 57,8 | 49 | 21,5 | 18 |
| Lääne-Virumaa | 18,4 | 21 | 62,0 | 70 | 19,6 | 22 |
| Järvamaa | 21,9 | 11 | 58,7 | 29 | 19,4 | 10 |
| Viljandimaa | 34,6 | 42 | 47,9 | 58 | 17,4 | 21 |
| Jõgevamaa | 25,6 | 21 | 57,4 | 48 | 17,0 | 14 |
| Võrumaa | 41,2 | 34 | 45,0 | 37 | 13,7 | 11 |
| Hiiumaa | 30,2 | 10 | 57,4 | 19 | 12,4 | 4 |
| Valgamaa | 29,7 | 14 | 61,7 | 30 | 8,5 | 4 |
| Läänemaa | 44,3 | 13 | 52,6 | 15 | 3,2 | 1 |