Maal elavad naised kasutavad kaugemal asuvatesse kohtadesse jõudmiseks peamiseltsõiduautot (tabel 28). Enamik vastajatest (80%) sõidabautoga ise ja/või sõidutab neidkeegi pereliige või tuttav (21%). Kaugemal asuva kohana peeti uuringus silmas kohta, kuhu jala ei lähe, näiteks naaberküla, asula või linn. Kolmandik uuritavatest kasutab eemal asuvasse kohta minemiseks ühistransporti.Neist igal neljandal puudub võimalus liigelda enda või kellegi tuttava autoga, seega sõltub nende võimalus liikuda üksnes ühistranspordist. Ühistranspordi kasutajaid on eakamate (44% 60–79-aastastest) hulgas rohkem kui nooremate seas (25% 20–39-aastastest). Takso või invatakso kasutamine on uuritavate seas harv.
Tabel 28. Vastaja kasutatavad transpordivahendid kaugemal asuvasse kohta jõudmiseks
| % | N | |
| Sõidan isikliku või perele kuuluva autoga | 80,4 | 862 |
| Kasutan ühistransporti | 33,2 | 356 |
| Keegi pereliikmetest, tuttavatest või naabritest sõidutab mind vajadusel | 21,2 | 228 |
| Sõidan jalgrattaga | 17,7 | 190 |
| Sõidan taksoga (sh invatakso) | 1,4 | 15 |
| Ma ei kasuta transpordivahendeid, sest ei vaja neid | 0,9 | 9 |
| Ma ei kasuta transpordivahendeid, kuigi vajaksin seda liikumiseks | 0,2 | 2 |
Ühistranspordi kasutamine
Vastajad (peamiselt vanemate vanuserühmade esindajad) vajavad kõige enam ühistransporti asjaajamiseks, näiteks linnas arsti juures või pangas käimiseks (37% ühistranspordi kasutajatest; joonis 7). Ligi kolmandik kasutab ühistransporti kultuuri- või vaba aja üritustest osavõtmiseks, iga neljas aga poes käimiseks. Tulemustest ilmneb, et maal elavad naised käivad tööl peamiselt autoga – 17% ühistranspordi kasutajatest sõidab tööle bussi või rongiga. Koolis käimiseks kasutab ühistransporti kümnendik uuringus osalenutest. Märgitud tagasihoidlikku osakaalu selgitab õppurite väike arv valimis.
Joonis 7. Ühistranspordi kasutamise põhjused (osakaal ühistransporti kasutavatest vastajatest)
Kõige enam on ühistransporti kasutavad vastajad rahul rongiühendusega (joonis 8). Järgmisena ollakse rahul vallasisese bussiliiniga,maakonnasisese ja linnadevahelise bussühendusega rahulolevaid vastajaid on kõige vähem. Tartu- ja Harjumaa vastajate hulgas on kõige rohkem erinevate ühistranspordivahenditega rahulolevaid naisi (tabel 29). Jõgeva-, Võru-, Lääne- ja Järvamaa naised on teiste piirkondade naistega võrreldes rahulolematumad maakonnasiseste bussiliinide suhtes. Linnadevahelise bussiühendusega rahulolematuid naisi on rohkem Järva-, Jõgeva- ja Raplamaal.
Joonis 8. Rahulolu ühistranspordiga praegusel ajal (osakaal transpordivahendit kasutavatest vastajatest)
Tabel 29. Rahulolu ühistranspordiga praegusel ajal maakondade järgi (keskmised; vastava transpordivahendi kasutajad)
| Vallasisene bussiliin (sh koolibuss) | Maakonnasisene bussiliin | Linnadevaheline bussiliin | |
| Tartumaa | 1,6 | 1,4 | 1,4 |
| Harjumaa | 1,6 | 1,9 | 1,7 |
| Ida-Virumaa | 2,1 | 1,9 | 2,0 |
| Viljandimaa | 1,9 | 2,0 | 2,0 |
| Hiiumaa | 2,0 | 2,1 | 2,1 |
| Lääne-Virumaa | 1,8 | 1,9 | 2,1 |
| Läänemaa | 1,6 | 2,3 | 2,2 |
| Valgamaa | 1,8 | 1,9 | 2,2 |
| Võrumaa | 2,0 | 2,4 | 2,1 |
| Raplamaa | 1,6 | 2,0 | 2,3 |
| Jõgevamaa | 2,0 | 2,5 | 2,4 |
| Järvamaa | 2,2 | 2,3 | 2,6 |
Märkus: Rahulolu on hinnatud skaalaga: skaalal: 1 – väga rahul, 2 – enam-vähem rahul, 3 – ei ole rahul.
Järgnevalt annan ülevaate vastajate kommentaaridest ühistranspordiga rahulolu kohta alustades enam kiitust pälvinud transpordivahendist. Rongiliiklusega väga rahul vastajad (51%; joonis 8) nentisid, et rongiga saab kiiresti ja mugavalt sõita, seda eriti kaugematesse sihtpunktidesse. Pealegi väljuvad rongid piisava sagedusega.
„Kasutan rongi, sest ühendused on head, bussisõidugraafikud ei rahulda, ei saa kasutada.“
„Tavaliselt kasutan rongi pikemateks sõitudeks, eriti Tallinna suunal. Rongiliiklus väga hea, mugav, on lisandunud juurde sõiduaegu.“
Rongiliiklusega enam-vähem rahul ja rahulolematud uuritavad pidasid ronge samuti mugavaks sõiduvahendiks, kuid sõidugraafikud neile sageli ei sobi, piletihind on kallis võiasub peatus kodust liiga kaugel. Mõned uuritavad kurtsid, et rongile jõudmiseks peavadnad bussiga raudteejaama sõitma, kuid bussi sõiduajad ei sobitu rongi väljumisajaga.
„Sõidan autoga rongijaama (21 km) ja sealt edasi rongiga. Kahjuks Tallinnast tagasi tuleb rong minu jaoks liiga vara. Reedeti Tallinnast rong väga rahvast täis.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Rongi ajagraafik ei ole väga hea, et võimaldaks tööl käia.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Puudub ühendus vallakeskusega. Ei saa perearsti juurde ühistranspordiga. Koidula raudteejaama ei sõida buss, st. rong ja buss pole seotud.“(mitte rahul vastaja)
Vallasisese bussiliiniga oli väga rahul enam kui kolmandik naistest. Nende kommentaaridest ilmneb, et kohalik buss sobib pigem vanematele inimestele, kes saavad sellega paaril päeval nädalas poodi või arsti juurde. Samuti transpordibkoolibuss lapsed kooli ja koju, olles õigeaegselt kohal ja usaldusväärne. Pärast tunde huviringides osalemiseks ei pruugi bussiajad aga enam sobida. Väga rahul uuritavate sõnul ei vastaalativalla ühistransport töötavate inimeste vajadustele – mõnelmaanaisel õnnestub koolibussiga tööl käia, mõnel aga mitte.
„Vallabuss viib lapsed kooli ja koju, aga muidu ei ole võimalik bussi kasutada, ajad väga hõredalt ja ei saa tööle ega tagasi.“
„Vallabuss viib kord nädalas poodi, apteeki.“
„Lapsed saavad kooli ja koju, aga kui on trennid, siis ikka oma autoga.“
„Hommikul saan valla koolibussiga tööle ja pärast ka koju, linna saan ühistranspordiga, probleem on suvel ja nendel aegadel, kui kool ei toimu, ei liigu ka vallabuss, siis ongi ainus võimalus, et keegi viib.“
Kohaliku vallaliiniga enam-vähem rahul või rahulolematud vastajad leidsid sarnaselt rahulolevate uuritavatega, et vallabuss ei ole hea sõiduvahend laste huvihariduses osalemiseks ja tööl käimiseks. Bussiajad ei sobi hommikul ja/või õhtul. Uuritavad pakkusid välja, et kohalik buss võiks lapsi koolist koju tuua vähemalt kahel erineval ajal. Nii ei pea nooremad lapsed, kelle tunnid lõpevad varem, liiga pikalt ootama ja huviringidest osavõtjad ei sõltu enam vanemate võimalusest neid autoga transportida. Vastajatel oli vallabussidele veel etteheiteid. Näiteks nuriseti bussi väiksuse üle, mistõttu ei mahu kõik lapsed bussi peale või tekib istekohtade saamisel võimuvõitlus ja osa lapsi peab püsti seisma. Pahaks pandi ka busside hilinemist ja ettenähtud marsruudi järgi mitte sõitmist.
„Koolibuss pidevalt hilineb tundide alguseks kooli ja lapsed saavad selle eest õpetajatelt pahandada.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Bussiliiklusega ei ole rahul ja on ka vajaka vallasisese bussiliiniga.Bussijuht armastab lasta 2 km enne kodu maha, et mitte edasi sõita, keerab tagasi.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Vallasisene transpordivõrgustik on küündimatu, läbi mõtlemata, ei vasta ammu enam vallaelanike vajadustele, ei ühenda vajaolevaid sihtkohti.“(mitte rahul vastaja)
„Bussigraafikud ebaloogilised ja liiguvad harva. Lapsed ei saa hommikuti bussiga kooli.“(mitte rahul vastaja)
„Lapsed hommikul kooli saavad, aga õhtul koju ei saa. Aasta aega läks aega, et bussifirma paneks liinile hommikul suurema bussi, et kõik koolilapsed peale mahuksid.“(mitte rahul vastaja)
Umbes neljandik vastajatest oli maakonnasisese bussiliinigaväga rahul, sama palju oli ka neid, kes ei olnud sellega rahul. Väga rahul vastajate hinnangul sõidavad bussid piisavalt sageli võimaldades käia tööl ja lastel huviringis. Mõni uuritav soovib siiski, et õhtusel ajal sõidaks veel üks buss, et hilised reisijad koju saaksid. Maakonnasisese bussiliikluse puhul meeldis vastajatele, et see on tasuta.
„Mulle sobib bussiühendus – saabtööle ja koju, samuti linna, kui on vaja.“
„Ühistransport on tihe, ajagraafikust peetakse kinni ja teenuse kvaliteet on hea.“
„Laps kasutab trennis käimiseks ja on võrdlemisi rahul. Õhtul tuleb tavaliselt isal järgi minna.“
Maakonnaliinidega enam-vähem või mitte rahul uuritavad väitsid, et bussisõidu eest maksma ei pea, ent graafikud on (väga) hõredad ega vasta vajadustele. Hommikused ja õhtused väljumisajad ei sobi töötavatele inimestele. Mõne sõnul on bussiga keeruline linnas arsti juures käia, rääkimata õhtul kinno või teatrisse minekust. Kurdeti veel, et peatus asub kodust kaugel ja nädalavahetustel käib maakonnasisesed bussid väga harva või ei sõida üldse.
„Ühistranspordiga sõites tuleb aega ette planeerida ja tööpäevadel on raske, hommikul vara ei sõida, arsti juurde minekud tuleb ikka kellegagi koos minna.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Maakonnaliin käib ainult kaks korda päevas ja kellaaegadel, kus mina ei jõuaks tööle ega ei saaks ka töölt koju. Hommikul buss läheb liiga hilja, jääksin tööle hiljaks. Õhtul enam bussi ei tule, kui lõpetan oma tööpäeva.“(mitte rahul vastaja)
„Maakonnabussid käivad 4 korda päevas ja viimane buss, mis toob linnast koju, tuleb kell 17.00. Vanematel lastel lõppeb muusikakool hiljem ja ka nemad peaks saama normaalselt bussiga koju.“(mitte rahul vastaja)
„Maakonna buss käib ülepäeviti; nädalavahetustel puudub bussiühendus.“(mitte rahul vastaja)
Linnadevahelise bussiühenduse puhul on rahulolematuid vastajaid rohkem (28%) kui täiesti rahulolevaid vastajaid (21%). Väga rahul uuritavad kiidavad sõidugraafikut ja busside mugavust. Üldiselt peetakse bussijuhte vastutulelikeks, kes nõustuvad kinni pidama peatuste vahepeal, kuigi siin on ka erandeid.
„Ühistransporti kasutan tööle ja töölt kojusõiduks, mõnikord linna ja kojusõiduks. Bussid on mugavad ja soojad, bussijuhid sõbralikud, asjatundlikud, lahked ja viisakad, bussid jõuavad sihtkohta alati õigeaegselt.“
„Bussiajad on head, aga eks ise oled vilets ja mõni bussijuht ei taha kuidagi teeotsas peatada. Ma saan ka aru, aga neid toredaid juhte on ikka rohkem.“
Osa enam-vähem rahul vastajaid peab busside väljumisaegu ebamugavaks, ent väiksemate bussi ootamistega on neil võimaliklinnas ära käia. Teiste arvates, on sõidugraafik väga hõre ja mitmetunniste ooteaegade tõttu kaotab bussiga liiklemine mõtte. Autot eelistavad ka väikeste laste vanemad, kelle sõnul on ühistranspordis lapsevankriga sõitmine praktiliselt võimatu. Rahulolematud vastajad märgivad samuti, et nende kodukandist läheb vähe linnadevahelisi busse, bussipeatused asuvad kaugel ning mõnikord on keeruline või võimatu pääseda neile liinidele ka ümberistumisega.
„Busside graafikud on praegu väga hõredad. Samuti bussijaam on keskusest väga kaugel. Samuti pileteid tuleb enne internetist osta. Kahju vanematest inimestest.“ (enam-vähem rahul vastaja)
„Elame sellises kohas, kus buss, millega lapsed koolist koju saab, sõidab harva ja tihti peavad lapsed peale kooli aega veetma linnavahel, kuniks mina töö lõpetan.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Kasutan ühistransporti ainult Tallinnas käimiseks, kuid siis on olnud õnneasi, kas saab peale või ei, kuna need bussid on olnud liig väiksed.“(mitte rahul vastaja)
Linnadevaheliste bussiliinidega enam-vähem ja üldse mitte rahul vastajate kommentaaridest selgub, et Eesti kahte suurimasse linna on ühistranspordiga üsna raske sõita, rääkimata teistesse linnadesse, nagu Viljandi, Kohtla-Järve ja Rakvere. Näiteks Tallinna-Tartu maantee ääres elavatel inimestel tuleb Tallinnasse minekuksauto või teise bussiga sõita peatusesse, kus Tallinna buss peatub.Mõnikord aga ei sobitu erinevate busside ajad ja linnas käigule kulub ebamõistlikult palju aega. See näide selgitab ka Järva- ja Jõgevamaa uuritavate suuremat kriitilisust linnadevahelise bussiühenduse suhtes.
„Kasutan Tallinna sõiduks linnadevahelist bussiliini, aga bussipeatus asub kodust 10 km kaugusel ja sinna sõidan autoga.“(enam-vähem rahul vastaja)
„Näiteks Tartusse sõitmiseks on vaja 3 bussi, mis alati ei kattu ajaliselt ja tekib palju nö. tühja aega. Edasi-tagasi sõitmiseks kulub kogu päev.“ (enam-vähem rahul vastaja)
„ElameTallinn-Tartu mnt. lähedal, aga enamus busse meie peatuses ei peatu ja nii on bussiga linna sõitmine ja koju tagasisaamine suhteliselt võimatu.“ (mitte rahul vastaja)
„Tallinn-Tartu vahel on hea bussiliiklus, aga kuidas saab Tallinna või Tartusse Paidest? Lux bussid ei sõida Paide sisse, isegi mitte Mäosse.“ (mitte rahul vastaja)
„Linnadevahelise transpordi puhul on tagatud ühendus Narva-Jõhvi-Tallinn ja Narva-Jõhvi-Tartu vahel. Kohtla-Järvelt väljuva bussiga Tartusse saada on võimalik vaid ühe bussiga. Rakvere kaudu liikuvaid busse on samuti vähe.“ (mitte rahul vastaja)
Vastajate kommentaare kokkuvõttes võib öelda, et ühistranspordiühenduse suhtes esineb rohkem etteheiteid kui heakskiitu ja seda ka paljude end rahuolevaks pidavate vastajate poolt. Enam-vähem rahul uuritavate selgitused ühistranspordi kohta ei erine märkimisväärselt rahulolematute vastajate kommentaaridest. Ühistranspordiga rahulolu näib sõltuvat inimese elukohast.Kui see asub peatuse, suurte ühendusteede ja keskuste läheduses, on tõenäoline, et seal liigub rohkem busse ning sõitmine erinevate sihtkohtade vahel on hõlpsam. Samas selgub tulemustest, et peatuste ja suurte maanteede lähedus ei taga alati võimalust soovitud sihtpunkti (sobival ajal) sõita. Väljuvate busside vähesus ja erinevate liinide ühitamatus võib bussiga liiklemise mõttetuks muuta, seda eriti tööl, koolis või huviringis käimiseks. Uuritavate märkustest jääb kõlama olukorra halvenemine ajaga.
Ühistranspordi mitte kasutamine
Vastajatelt, kes ei kasuta ühistransporti, paluti märkida põhjus. Uuritavate selgitused kordavad suuresti eelnevalt kirjeldatud ühistranspordi korralduse kitsaskohti. Enamasti väideti, et ühistransport ei sõida neil aegadel, kui vaja oleks (64% ühistransporti mittekasutavatest vastajatest) või ei liigu soovitud marsruudil (50%; tabel 30). Viiendiku sõnul on bussipeatus nende elukohast kaugel. Info sõidugraafiku kohta puudub 8% ühistransporti mitte kasutaval vastajal. Paljud uuritavad lisasid, et nemad kasutavad ühistranspordi asemel sõiduautot, sest sellega on lihtsam, mugavam ja kiirem maal liigelda, eriti kui on suur pere ja käiakse tööl. Näiteks kirjutati, et lapsevankriga bussi ei pääse või kolme lapsega on autoga soodsam sõita kui bussiga. Ühistranspordiga liiklemise vastu räägib ka olukord, kui tuleb sõita kahe bussiga, mille ajad ei sobitu, või kogu teekond muutub absurdselt pikaks. Järgnevalt on esitatud mõned kommentaarid vastajatelt, kes ühistransporti ei kasuta.
„Suure pere asju on ühistranspordiga väga keeruline ajada. Näiteks toidupoest tulla 6 kotiga.“
„Praegu ei kasuta pandeemia tõttu üldse.“
„Kuna bussid ei liigu maal nii nagu tööinimesel vaja, et jõuda õigeks ajaks tööle ja saada ka pärast koju, siis oman autot.“
„Kahjuks ilma autota ei kujutaks elu ette. Ühistranspordiga arvestamine on paras peavalu ja tohutu ajaraiskamine.“
„Kodu lähedal bussiliiklus puudub va. koolibuss. Pean sõitma autoga 9 km. kaugusele, et bussiga linna sõita.“
„Peatus on kaugel ja transport on liiga harv, samuti õhtusel ajal ei liigu enam.“
„Bussipeatus asub liiga kaugel ja tervislik seisund ei võimalda sellist maad läbida.“
„Bussipeatus asub 2km kaugusel, töökoht aga 5km kaugusel. Tööle minemiseks peaksin sõitma 2 bussiga ja meeletu ringiga.“
Tabel 30. Põhjused, miks ei kasuta ühistransporti
| % | N | |
| Ühistransport ei sõida neil aegadel, kui minul vaja | 64,2 | 427 |
| Ühistransport ei vii sinna, kuhu minul vaja | 50,1 | 333 |
| Kasutan liiklemiseks autot, mis on mugavam ja efektiivsem | 24,6 | 164 |
| Minu elukoha lähedal ei ole ühtegi ühistranspordiliini peatust | 20,8 | 139 |
| Puudub info sõidugraafiku kohta | 8,3 | 56 |
| Halb terviseseisund või liikumisraskused takistavad | 8,1 | 54 |
| Ühistransport on minu jaoks kallis | 0,4 | 3 |