B. Naiste haridus ja koolitus

69. Haridus on inimõigus ja tähtis võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eesmärkide saavutamise vahend. Mittediskrimineeriv haridus on kasulik nii tütarlastele kui poistele ning toetab võrdsemaid suhteid naiste ja meeste vahel. Võrdne juurdepääs haridusele ja hariduse omandamine on vajalikud, kui soovime, et meil oleks aina rohkem naisi, kellest saaks muutuste eestvedajad. Naiste kirjaoskus on võtmeteguriks tervise-, toitumise ja haridusalase olukorra parandamisel perekonnas ning naiste võimestamisel, mis toetab nende osalemistühiskonna otsustusprotsessides. Investeerimine tütarlaste ja naiste formaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse ja koolitusse, mis on ühiskonna ja majanduse mõttes erakordselt tulutoov ettevõtmine, on osutunud üheks parimaks vahendiks jätkusuutliku arengu ning kestliku ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel.

70.  Tütarlastel ja poistel on võrdne juurdepääs algharidusele mitmetes regioonides, välja arvatud mõnedes Aafrika piirkondades, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas ja Kesk-Aasias, kus juurdepääs haridusvõimalustele on endiselt kasin. Edusamme on tehtud keskhariduse valdkonnas, kus mõnedes riikides on saavutatud olukord, kus tütarlapsed ja poisid pääsevad haridusele võrdselt ligi. Märkimisväärselt on kasvanud kõrgkoolis õppivate tütarlaste ja naiste arv. Paljudes riikides on erakoolid tulnud appi hariduse kättesaadavuse parandamisel kõikidel haridustasemetel.Siiski on enam kui viis aastat pärast seda, kui ülemaailmsel konverentsil “Haridus kõigile” (Jomtien, Tai, 1990) võeti vastu ülemaailmne deklaratsioon “Haridus kõigile” ja tegevusraamistik põhiliste õppimisvajaduste rahuldamiseks, /12/ umbes 100 miljonit last, sealhulgas vähemalt 60 miljonit tütarlast,  kellel puudub ligipääs põhiharidusele ja üle kahe kolmandiku maailma 960 miljonist kirjaoskamatust täiskasvanust on naised. Enamikus arengumaades, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas ja mõnes Araabia riigis, on kirjaoskamatuse kõrge tase endiselt tõsiseks takistuseks naiste olukorra parandamise ja naiste arengu teel.

71. Mitmetes regioonides kogevad tütarlapsed ligipääsul haridusele diskrimineerimist, mis tuleneb traditsioonilistest hoiakutest, varajasest abiellumisest ja rasedusest, ebapiisavatest ja sooliselt kallutatud õppematerjalidest, seksuaalsest ahistamisest ning piisavate ja füüsiliselt kergesti ligipääsetavate rajatiste puudumisest. Tütarlapsed hakkavad juba varakult raskeid majapidamistöid tegema. Tütarlastelt ja noortelt naistelt eeldatakse, et nad peavad toime tulema nii kooli- kui koduste kohustustega,mille tagajärjeks on kehvad õpitulemused ja varane haridussüsteemist väljalangemine. Sellel on pikaajalised tagajärjed naiste elule tervikuna.

72. Naiste diskrimineerimise ja naiste ja meeste ebavõrdsuse põhjuste kõrvaldamise tõhusaks vahendiks võiks olla sellise haridusliku ja sotsiaalse keskkonna loomine, kus naisi ja mehi, tütarlapsi ja poisse koheldakse võrdselt ja julgustatakse täielikult oma potentsiaali rakendama, austades seejuures nende mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadust, ning kus õppematerjalid edastavad mittestereotüüpseid kuvandeid naistest ja meestest.

73. Naised peaksid pidevalt omandama uusi teadmisi ja oskusi lisaks noorpõlves omandatuile. Niisugune elukestva õppe kontseptsioon hõlmab nii formaalse hariduse ja koolituse käigus omandatud teadmisi ja oskusi kui ka mitteformaalse õppimise, sealhulgas vabatahtliku tegevuse ja tasustamata tööde käigus omandatud ja traditsioonilisi teadmisi.

74. Õppekavad ja õppematerjalid on üldjuhul jätkuvalt sooliselt kallutatud ning arvestavad harva tüdrukute ja naiste spetsiifilisi vajadusi. Sellegakinnistatakse naiste ja meeste traditsioonilisi rolle, jättes naised ilma võimalust olla ühiskonnaelus korraldamisel võrdseteks partneriteks. Kõigi haridustasemete töötajate vähene sooteadlikkus suurendab praegust naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust, toetab diskrimineerimist ja hävitab tütarlaste enesehinnangut. Seksuaal- ja reproduktiivtervist käsitleva hariduse puudumine mõjutab naiste ja meeste elu sügavuti.

75. Eriti sooliselt kallutatud on loodusteaduste õppekavad. Loodusteaduste õpikud ei kajasta naiste ja tütarlaste igapäevaelu kogemusi ega juhi tähelepanu naisteadlaste panusele. Tütarlapsed jäävad sageli ilma põhiteadmistestmatemaatika ja loodusteaduste vallasning neid ei koolitata tehnilistes distsipliinides, mis annaks neile teadmisi, mida rakendada igapäevaelu parandamiseks ja töövõimaluste suurendamiseks. Teaduse ja tehnika kõrgtasemel õppimine valmistab naisi ette aktiivseks osalemiseks riigi tööstuslikus ja tehnoloogilises arengus, mis eeldab mitmekülgsetlähenemist kutse- ja tehnilisele koolitusele. Tehnikamuudab maailma kiires tempos ning on  mõjutanud ka arengumaid. On oluline, et naised tehnoloogilisest arengustmitte ainult ei võidaks, vaid selles protsessis ka osaleksid alatest projekteerimisest kuni rakenduse, järelevalve- ja hindamiseni.

76. Tütarlaste ja naiste ligipääs kõigile, sealhulgas kõige kõrgematele haridustasemetelening  kõigile akadeemilistele erialadele ning õpingute jätkamineon üks tegureist, mis aitab neil ametialast karjääri edendada. Siiski võib märkida, et tüdrukud on endiselt koondunud piiratud arvulõppevaldkondadesse.

77. Massimeedial on hariduses täita oluline roll. Hariduse tööriistana võib massimeedia pakkuda haridustöötajatele, valitsusasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele tuge naiste olukorra parandamisel ja arengu toetamisel.  Arvutipõhised haridus- ja infosüsteemid muutuvad oluliseks osaks õppimisest  ja teadmiste levitamisest. Enim mõjutab noori televisioon ning selles rollis saab ta kujundada naiste ja tütarlaste väärtusi, hoiakuid ja arusaamu ning seda nii positiivses kui negatiivses mõttes. Seetõttu on oluline, et pedagoogid õpetaksid noortele kriitilise mõtlemise ja analüüsi oskusi.

78. Paljudes riikides on haridusele, eriti tütarlaste ja naiste haridusele eraldatud ressursid ebapiisavad ja mõningatel juhtudel on neid isegi kärbitud, sealhulgas kohandamispoliitika ja -programmide raames. Ebapiisavad ressursid avaldavad inimarengule, eriti naiste arengule, pikaajalist negatiivset mõju.

79. Ebavõrdse juurdepääsu ja ebapiisavate haridusvõimaluste käsitlemisel peaksid valitsused ja teised asjaosalised edendama aktiivset ja avalikkusooaspekti kõikidesse poliitikatesse ja programmidesse lõimimise poliitikat, mis võimaldaks enne otsuste tegemist analüüsidamõju, mida nad naistele ja meestele avaldavad.

Strateegiline eesmärk B.1.

Tagada võrdne juurdepääs haridusele.

Meetmed, mida tuleb võtta

80. Valitsuste poolt:

1. Edendada võrdset juurdepääsu haridusele, võttes meetmeid, et kaotada kõigil haridustasemetel  diskrimineerimine soo, rassi, keele, usutunnistuse, rahvusliku päritolu, vanuse või puude või mis tahes muul alusel ning vajadusel kaaluda kaebuste lahendamise menetluste sisseviimist;

• Tagada 2000. aastaks üldine juurdepääs põhiharidusele ja kindlustada, et vähemalt 80 protsenti algklassis käivatest lastest alghariduse omandab; kaotada 2005. aastaks sooline lõhe alg- ja keskhariduses; tagada üldine algharidus kõikides riikides enne 2015. aastat;

• Likvideerida sooline ebavõrdsus juurdepääsul kõikidele kõrghariduse valdkondadele, tagades naistele võrdse ligipääsu karjääriedendusele, koolitusele, õppetoetustele ja stipendiumidele ning võttes vajaduse korral positiivseid meetmeid;

• Luua sootundlik haridussüsteem, et tagada võrdsed võimalused hariduses ja koolituses ning naiste täielik ja võrdne osalemine haridusvaldkonna juhtimisel, poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemisel;

• Pakkuda koostöös lapsevanemate, valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas noorteorganisatsioonide, kogukondade ja erasektoriga noortele naistele akadeemilist ja tehnilist koolitust, karjääriplaneerimise, juhtimise ja sotsiaalseid oskusi ning töökogemuse omandamise võimalusi, et valmistada neid etteühiskonnas täielikuks osalemiseks;

• Suurendadakooli minevate ja kooliteed jätkavatetütarlaste osakaalu, eraldades selleks vajalikke eelarvelisi vahendeid; lapsevanemate ja kogukonna toetuse, samuti kampaaniate, paindlike kooliskäimise võimaluste, toetusskeemide, stipendiumide ja muude vahendite hankimise  kaudu vähendada tütarlaste harimise kulusid peredele ja toetada lapsevanemate suutlikkust tüdruklapsi kooli saata; ning tagades, et haridusasutustes austatakse naiste ja tütarlaste õigust südametunnistus- ja usuvabadusele, tühistades kõikusul, rassil või kultuurilpõhinevad diskrimineerivad seadused või õigusaktid;

• Edendada hariduskeskkonda, kus on kaotatud kõik barjäärid, mis takistavad rasedate noorte naiste  ja noorte emade kooliskäimist,  sealhulgas pakkuda vajadusel taskukohaseid ja füüsiliselt kättesaadavaid lapsehoiuvõimalusi ja vanemaharidust, et julgustada tütarlapsi, kes peavadhariduse omandamise aastail hoolitsema oma laste ja õdede-vendade eest, kooli naasma, õpinguid jätkama ja kooli lõpetama;

• Tõstahariduse kvaliteeti ning tagada naiste ja meeste võrdsed võimalusedharidusele ligipääsultagamaks, et igas vanuses naised omandaksid teadmisi, võimekust, võimeid, oskusi ja eetilisi väärtusi, mis on vajalikud nende arenguks ningtäielikuks ja võrdseks osalemisekssotsiaalse, majandusliku ja poliitilisearenguprotsessis;

1. Teha koolis kättesaadavaks mittediskrimineerivad ja sootundlikud haridusnõustamise  ja karjääriõppeprogrammid, et julgustada tütarlapsi jätkama õpinguid akadeemilistel ja tehnilistel erialadel, et avardada nende tulevasi karjäärvõimalusi;

• Toetada majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti /13/ ratifitseerimist, kui nad pole seda veel teinud.

Strateegiline eesmärk B.2.

Kaotada naiste kirjaoskamatus.

Meetmed, mida tuleb võtta

81.  Valitsuste, siseriiklike, regionaalsete ja rahvusvahelisteorganite, kahe- ja mitmepoolsete rahastajate

ning valitsusväliste organisatsioonide poolt:

1. Vähendada naiste kirjaoskamatuse määra vähemalt poolepeale võrreldes 1990. aasta tasemega, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondade naistele, sisserändajatest, põgenikest ja riigisiseselt ümberasustatud naistele ning puuetega naistele;

• Tagada tütarlasteüldine juurdepääs algharidusele ja püüda tagada sugude võrdsus alghariduse omandamisel aastaks 2000;

• Kõrvaldada soolõhed põhi- ja funktsionaalses kirjaoskuses, nagu on soovitatud ülemaailmses deklaratsioonis “Haridus kõigile” (Jomtien);

• Vähendada arenenud riikide ja arengumaade vahelisi erinevusi;

• Julgustada täiskasvanute ja perekondade osalemist õppimises, et edendada kõigi inimeste täielikku kirjaoskust;

• Edendada koos kirjaoskusega ka eluks vajalikke oskusi ning loodusteaduslikke ja tehnikaalaseid teadmisi ning teha tööd kirjaoskuse definitsiooni laiendamiseks, võttes arvesse praeguseid eesmärke ja sihttasemeid.

Strateegiline eesmärk B.3.

Parandada naiste ligipääsu kutseõppele, teadusele ja tehnoloogiale ning täiendkoolitusele.

Meetmed, mida tuleb võtta

82. Valitsuste poolt koostöös tööandjate, töötajate ja ametiühingutega, rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, sealhulgas nais- ja noorteorganisatsioonidega ning haridusasutustega:

1. Töötada välja ja rakendada naiste, eriti noorte naiste ja tööturule naasvate naiste haridust, koolitust ja ümberõpet puudutavaid poliitikaid muutuva sotsiaal-majandusliku olukorra vajadustele vastavate oskuste andmiseks, et parandada nende töölesaamise võimalusi;

• Tunnustada tütarlaste ja naiste mitteformaalse hariduse võimalusi haridussüsteemis;

• Anda naistele ja tütarlastele teavet kutseõppe, teadus- ja tehnikaalaste koolitusprogrammide ning täiendkoolitusprogrammide kättesaadavuse janende kasutegurikohta;

• Töötada välja töötute naiste haridus- ja koolitusprogramme andmaks neile uusi teadmisi ja oskusi, mis parandavad ja avardavad nende töölesaamise võimalusi, sealhulgas võimaldavad nende tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning arendada nende ettevõtlusoskusi;

• Mitmekesistada kutse- ja tehnikaalast koolitust ning parandada tütarlaste ja naiste juurdepääsu haridusele ja kutsekoolitusele ning toetada nende õppimise jätkamist sellistes valdkondades nagu loodusteadused, matemaatika, inseneriteadused, keskkonnateadused ja -tehnoloogia, infotehnoloogia ja kõrgtehnoloogia ning juhtimine;

• Edendada naiste keskset rolli toidutootmist ja põllumajandust puudutavates uuringutes, nõustamis- ja haridusprogrammides;

• Toetada õppekavade ja õppematerjalide kohandamist, aidata kujundada toetavat koolituskeskkonda ja võtta positiivseid meetmeid, et edendada naiste ja meeste mittetraditsioonilisi kutsevalikuid toetavat koolitust, sealhulgas multidistsiplinaarsete kursuste väljatöötamist loodusteaduste ja matemaatika õpetajatele selgitamaks teaduse ja tehnoloogia olulisust naistele;

• Töötada välja õppekavad ja õppematerjalid ning sõnastada ja võtta positiivseid meetmeid, et tagada naistele parem ligipäästeaduse ja tehnika vadkondadele ja neis osalemine, eriti valdkondades, kus naisi pole või nad on alaesindatud;

1. Töötada välja poliitika ja programmid, et julgustada naisi osalema kõikides praktikaprogrammides;

• Suurendada koolitusvõimalusi tehnilistes, juhtimisalastes, põllumajandusliku nõustamise ja turustamise valdkondades põllumajanduse, kalanduse, tööstuse ja ettevõtluse, kunsti ja käsitöö valdkonnas, et suurendada sissetuleku teenimise võimalusi, naiste osalemist majandusotsustuste tegemisel, eelkõige rohujuuretasandi naisorganisatsioonide kaudu, ning nende panust tootmisse, turustamisse, ettevõtlusse ning teadusesse ja tehnoloogiasse;

• Tagadavähese haridusega või hariduseta täiskasvanud naistele, puuetega naistele ning dokumenteeritud sisserändajatest naistele, põgenikest ja ümberasustatud naistele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kõigil tasemetel, et suurendada nende töölesaamise võimalusi.

Strateegiline eesmärk B.4.

Arendada mittediskrimineerivat haridust ja koolitust.

Meetmed, mida tuleb võtta

83. Valitsuste, haridusvaldkonna ametiasutuste ja muude haridus- ja akadeemiliste asutuste poolt:

1. Töötadakõigi haridustasemete, sealhulgas õpetajakoolituse tarvis koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega, st kirjastajate, õpetajate, riigiasutuste ja lapsevanemate ühendustega välja soovitused ning soostereotüüpidest vabad  õppekavad, õpikud ja õppevahendid;

• Töötada õpetajate ja haridustöötajate jaoks välja koolitusprogrammid ja materjalid, mis tõstavad teadlikkust naiste ja meeste staatusest, rollist ja panusest perekonnas, nagu eespoolt 29. punktis mainitud, ja ühiskonnas;  edendada selles kontekstis tütarlaste ja poiste võrdsust,  koostööd, vastastikust austust ja jagatud vastutust eelkoolist alatesning töötada esmajoones väljaõppemoodulid tagamaks, et poisid omandaksid oskusi, mis võimaldaksid neil enda eest kodus hoolitseda ning jagada majapidamise ning ülalpeetavate eest hoolitsemisega seotud kohustusi;

• Töötada õpetajate ja haridustöötajate jaoksvälja koolitusprogrammid ja materjalid, mis suurendavad nende teadlikkust rollist, mida nad haridusprotsessis etendavad, et varustada neid  sootundlikuks õpetamiseks vajalike strateegiatega;

• Võtta meetmeid tagamaks, et naisõpetajatel oleks samad võimalused ja sama staatus kui meesõpetajatel, arvestades, et naisõpetajaid on vaja kõikidel haridustasemetelning selleks, et tekitada tütarlastes huvi koolitee alustamise ja selle jätkamise vastu;

• Hakata pakkuma ja edendada konfliktide rahumeelset lahendust käsitlevat koolitust;

• Võtta positiivseid meetmeid, et suurendada naiste osakaalu hariduspoliitikas ja otsuste tegemisel, eelkõige naisõpetajate osakaalu kõigil haridustasemetel ja akadeemilistes distsipliinides, kus on traditsiooniliselt ülekaalus mehed, nagu näiteks loodusteadustes ja tehnika valdkonnas;

• Toetada ja arendada soo- ja teadusuuringuid kõigil haridustasemetel, eriti akadeemiliste õppeasutuste magistri- ja doktoriõppes ning rakendada neid õppekavade, sealhulgas ülikoolide õppekavade, õpikute ja õppevahendite väljatöötamisel ning õpetajakoolituses;

• Pakkudakõigile naistele juhtimiskoolitust ja -võimalusi  julgustamaks neid võtma liidrirolli kodanikuühiskonnas nii üliõpilastena kui ka täiskasvanutena;

1. Töötada välja asjakohased haridus- ja teavitusprogrammid, mis arvestavad mitmekeelsust, eriti seoses massimeediaga, et teavitada avalikkust, eriti lapsevanemaid laste mittediskrimineeriva hariduse tähtsusest ning perekondlike kohustuste võrdsest jaotusest tütarlaste ja poiste vahel;

• Töötada välja inimõigustealased õppeprogrammid koos sooaspekti arvestamisega kõigil haridustasemetel, julgustades eelkõige kõrgkoole lisama oma õigusteaduse, sotsiaal- ja politoloogia magistri- ja doktoriõppe kavadesse teadmised naiste inimõigustest, nõnda nagu nad on sätestatud  ÜRO konventsioonides;

• Kõrvaldama vajadusel seoses naiste tervise küsimustega õiguslikud, regulatiivsed ja ühiskondlikud takistused, mis seisavad formaalhariduse programmides raames pakutava seksuaal- ja reproduktiivtervisalase hariduse ees;

• Toetadalapsevanemate juhistele ja koostööle tuginedes ning haridustöötajate ja -asutustega koostööd tehes tüdrukutele ja poistele mõeldud haridusprogrammide ja integreeritud teenuste väljatöötamist, et tõsta nende teadlikkust oma kohustustest ja aidata neil neid täita, võttes arvesse sellise hariduse ja teenuste tähtsust isikliku arengule ja enesehinnangule, samuti tungivat vajadust vältida soovimatut rasedust, sugulisel teel levivaid haigusi, eriti HIV/AIDSi, ja selliseid nähtusi nagu seksuaalne vägivald ja kuritarvitamine;

• Pakkuda kergesti kättesaadavaid puhkuseks ja sportimiseks mõeldud rajatisi ning võtta kasutusele ja täiustada tütarlastele ja igas vanuses naistele mõeldud sootundlikke programme hariduse valdkonnas ja kogukondlikes asutustes ning toetada naiste arengut spordi ja füüsilise aktiivsuse valdkondades, sealhulgas juhendamises, treenimises ja korraldustöös ning kaasalööjaina riigi, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil;

• Tunnustada ja toetada põlisrahvaste naiste ja tütarlaste õigust haridusele ning propageerida mitmekultuurilist lähenemist haridusele, mis vastab põlisrahva hulka kuuluvate  naiste vajadustele, püüdlustele ja kultuurile, töötades välja vastavad haridusprogrammid, õppekavad ja -vahendid põlisrahva keeles, nii palju kui see on võimalik, ning võimaldades põlisrahva hulka kuuluvatel naistel protsessides osaleda;

• Tunnustada ja austada põliselanikest naiste kunstilist, vaimset ja kultuurilist tegevust;

• Tagada, et haridusasutustes austatakse soolist võrdõiguslikkust ning kultuurilist, usulist ja muudliiki mitmekesisust;

• Edendada haridus-, koolitus- ja asjakohaseid teavitusrogramme maapiirkondade ja põllumajandusega tegelevatele naistele, kasutades selleks taskukohaseid ja sobivaid tehnoloogiaid  ning massiteabevahendeid – näiteks raadioprogramme, kassette ja mobiiliseadmeid;

• Pakkuda mitteformaalset haridust, eriti maapiirkondade naistele, et realiseerida nende potentsiaali tervishoiu, mikroettevõtluse, põllumajanduse ja seadusjärgsete õiguste valdkonnas;

• Kõrvaldada kõik barjäärid, mis takistavad rasedate noorte naiste ja noorte emade juurdepääsu formaalharidusele ning toetada vajaduse korral lapsehoiuteenuste ja muude tugiteenuste osutamist.

Strateegiline eesmärk B.5.

Eraldada piisavaid vahendeid haridusreformide elluviimiseks ja jälgimiseks.

Meetmed, mida tuleb võtta

Valitsuste poolt:

1. Eraldada haridussektorile vajalikke eelarvelisi vahendeid, jaotades need vajaduse korral haridussektori sees ümber, et tagada vajadusel rohkem vahendeid põhiharidusele;

• Luua asjasepuutuvatel tasanditel mehhanism haridusreformide ja meetmete rakendamise jälgimiseks vastavates ministeeriumides ning luua vajaduse korral tehnilise abi programmid, et käsitleda järelevalveprojektide käigus tõusetunud küsimusi.

85. Valitsuste poolt, ning vajaduse korral, era- ja avaliku sektori asutuste, fondide, uurimisinstituutide ja valitsusväliste organisatsioonide poolt: 

1. Mobiliseerida vajadusel täiendavaid vahendeid era- ja avaliku sektori asutustelt, fondidelt,  uurimisinstituutidelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt, et võimaldada tütarlastele ja naistele ning ka poistele ja meestele hariduse omandamist võrdsetel alusel, pöörates erilist tähelepanu vähekindlustatud elanikkonnagruppidele;

• Rahastada eriprogramme, näiteks matemaatika, loodusteaduste ja infotehnoloogia programme kõigile tütarlastele ja naistele paremate võimaluste loomiseks;

86.   Mitmepoolsete arenguasutuste,  sealhulgas Maailmapanga, regionaalsete arengupankade, kahepoolsete rahastajate ja fondide poolt:

1. Kaaluda tüdrukute ja naiste haridus- ja koolitusvajaduste rahastamise suurendamist arenguabiprogrammide prioriteedina;

• Kaaluda koostööd abisaajariikide valitsustega, et tagada naiste hariduse rahastamise säilitamine või suurendamine struktuurse kohanemise ja majanduse taasteprogrammides, sealhulgas laenu- ja stabiliseerimisprogrammides.

• Rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide, eriti ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonipoolt ülemaailmsel tasandil:

1. Aidata kaasa saavutatud edusammude hindamisele, kasutades selleks riiklike, regionaalsete ja rahvusvaheliste organite poolt välja töötatud haridusnäitajaid ning kutsuda valitsusi tungivalt üles kaotama meetmete rakendamisel erinevused naiste ja meeste ning poiste ja tüdrukute vahel haridus- ja koolitusvõimalustes ning saavutatud tasemeteskõikides valdkondades, eelkõige alghariduse ja kirjaoskuse programmides;

• Anda arengumaadele nende palvel tehnilist abiparandamaks nende võimekust jälgida edusamme, mida on tehtud naiste ja meesteerinevuste vähendamisel hariduses, koolituses ja teadustöös ning kõikides valdkondades, eriti põhihariduses ja kirjaoskamatuse kaotamisel;

• Viia läbi rahvusvaheline kampaania, millega edendatakse naiste ja tütarlasteõigust haridusele;

• Eraldada märkimisväärne osa oma ressurssidest naiste ja tütarlaste põhihariduse edendamisele.

Strateegiline eesmärk B.6.

Edendada tütarlaste ja naiste elukestvat haridust ja koolitust.

Meetmed, mida tuleb võtta

• Valitsuste, haridusasutuste ja kogukondade poolt:

1. Tagada mitmesuguste haridus- ja koolitusprogrammide kättesaadavus, mille tulemusena naised ja tütarlapsed omandavad pidevalt teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud oma kogukonnas ja riigis  elamiseks, neisse panustamiseks ja nende heaolu loomiseks;

• Toetada lapsehoiu ja muid teenuseid, mis võimaldavad emadel kooliteed jätkata;

• Töötada välja paindlikud haridus-, koolitus- ja ümberõppeprogrammid elukestvaks õppeks, mis aitavad naistel kõigis eluetappides ühelt tegevuselt teisele üle minna.

Märkused

12/ Final Report of the World Conference on Education for All: Meeting
Basic Learning Needs, Jomtien, Thailand, 5-9 March 1990, Inter-Agency Commission(UNDP, UNESCO, UNICEF, World Bank) for the World Conference on Education forAll, New York, 1990, appendix 1.
13/ General Assembly resolution 2200 A (XXI), annex.