Institutsionaalsed korraldused

286. Tegevusplatvorm kehtestab terve rea tegevusi, mis peaksid viima fundamentaalse muutuseni. Kohene tegutsemine ja vastutus on olulised, kui soovitakse 2000. aastaks eesmärke täita. Selle rakendamine on peamiselt valitsuste kohustus, kuid see sõltub samuti paljudest erinevatest insitutsioonidest avalikus, era- ja valitsusvälises sektoris kogukonna, siseriiklikul, subregionaalsel/regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.

287. ÜRO naiste dekaadi (1976-1985) ajal loodi riiklikul, regionaalsele ja rahvusvahelisel tasandil palju institutsioone, mis olid spetsiaalselt pühendunud naiste edendamisele. Rahvusvahelisel tasandil loodi ÜRO rahvusvaheline naiste edendamise uurimise ja koolituse instituut (INSTRAW), ÜRO naiste arengufond (UNIFEM) ja konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta järelvalve komisjon. Neist üksustest said koos Naiste Staatuse Komisjoni ja selle sekretariaadiga ning naiste edendamise osakonnaga peamised ÜRO insitutsioonid, mis on pühendunud globaalsele naiste edendamisele. Riiklikul tasandil on mitmed riigid loonud või tugevdanud riiklikke mehhanisme, mille kaudu planeerida, kaitsta ja kontrollida progressi naiste edendamises.

288. Tegevusplatvormi rakendamist riiklike, subregionaalsete/regionaalsete ja rahvusvaheliste nii avalike kui erasektori institutsioonide poolt hõlbustaks läbipaistvus, tihedamad ühendused võrgustike ja organisatsioonide vahel ja pidev info liikumine kõigi asjasse puutuvate osapoolte vahel. Selged eesmärgid ja vastutusmehhanismid on samuti nõutavad. On vaja kokkupuuteid teiste institutsioonidega riiklikul, subregionaalsel/regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil ning võrgustike ja organisatsioonidega, mis on pühendunud naiste edendamisele.

289. Valitsusvälistel ja rohujuure tasandi organisatsioonidel on konkreetne roll sotsiaalse, majandusliku, poliitilise ja intellektuaalse kliima loomisel, mis põhineb naiste ja meeste vahelisele võrdsusel. Naised peaksid olema aktiivselt seotud Tegevusplatvormi rakendamise ja kontrollimisega.

290. Efektiivne Tegevusplatvormi rakendamine nõuab samuti muudatusi institutsioonide ja organisatsioonide sisemises dünaamikas, sealhulgas väärtuste, eeskirjade ja korra osas, mis on kahjulikud naiste edenemisele. Seksuaalne ahistamine tuleks kõrvaldada.

291. Riiklikel, subregionaalsetel/regionaalsetel ja rahvusvahelistel institutsioonidel peaksid olema tugev ja selge mandaat ja autoriteet, ressursid ja vastutusmehhanismid, mis on vajalikud Tegevusplatvormis kirja pandud ülesannete täitmiseks. Nende tegutsemismeetodid peaksid tagama Tegevusplatvormi tõhusa ja efektiivse rakendamise. Kõigi tegevuste aluseks peaks olema selge naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse rahvusvahelistest normidest ja standarditest kinni pidamine.

292. Selleks, et tagada Tegevusplatvormi efektiivne rakendamine ja parandada naiste edendamise jaoks tehtavat tööd riiklikul, subregionaalsel/regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil, peaksid valitsused ÜRO süsteem ja muud asjakohased organisatsioonid edendama aktiivset ja nähtavat soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitikat läbi kõigi tegevuskavade ja programmide kontrollimise ja hindamise.

A. Riiklik tasand

293. Valitsustel on esmane kohustus Tegevusplatvormi rakendamiseks. Pühendumine kõrgeimail poliitilisel tasandil on selle rakendamiseks vajalik ja valitused peaksid endale võtma juhtiva rolli naiste edendamise progressi koordineerimisel, kontrollimisel ja hindamisel. Neljas ülemaailmne naiste konverents on riikliku ja rahvusvahelise pühendumise ja tegevuse konverents. See nõuab valitsuste ja rahvusvahelise üldsuse pühendumist. Tegevusplatvorm on osa jätkuvast protsessist ja sellele on katalüütiline mõju, kuna see annab oma panuse kõigis vanustes tütarlaste ja naiste programmidesse ja praktilistesse tulemustesse. Riike ja rahvusvahelist üldsust julgustatakse reageerima sellele väljakutsele võttes endale kohustuse tegutseda. Selle protsessi käigus on paljud riigid võtnud endale kohustusi tegutsemiseks, nagu nähtub muuhulgas nende riiklikest avaldustest.  

294. Riiklikud naiste edendamise mehhanismid ja institutsioonid peaksid olema osa avaliku korra formuleerimisest ja innustama Tegevusplatvormi rakendamist läbi erinevate organite ja institutsioonide, sealhulgas erasektori, ja vastavalt vajadusele peaksid toimima katalüsaatorina uute programmide arendamisel 2000. aastaks aladel, milleni olemasolevad institutsioonid ei ulatu.

295. Tuleks julgustada paljude muude erinevate insitutsioonide aktiivset toetust ja osalust, sealhulgas seadusandlikud kogud, akadeemilised ja uurimisinstituudid, professionaalsed ühendused, ametiühingud, kooperatiivid, kohalikud kogukonna grupid, valitsuvälised organisatsioonid, sealhulgas naisteorganisatsioonid ja feministlikud grupid, meedia, usurühmitused, noorteorganisatsioonid ja kultuurigrupid, samuti finantsorganisatsioonid ja mittetulundusühingud.

296. Selleks, et rakendada Tegevusplatvorm, on vaja, et valitsused rajaksid või parandaksid riiklike naiste edendamise mehhanismide effektiivsust kõrgeimal poliitilisel tasandil, asjakohaseid ministeeriumide sisest ja nende vahelist korda ja personali ning muid insitutsioone, kel on mandaat ja kompetentsus laiendada naiste osalust ja integreerida analüüs sugupoolte aspektist tegevuskavadesse ja programmidesse. Esimene samm selles protsessis kõigi institutsioonide jaoks on vaadata üle oma eesmärgid, programmid ja operatiivkord Tegevusplatvormis esitatud tegevuste seisukohast. Peamine tegevus peaks olema tõsta avalikkuse teadlikkust ja toetust Tegevusplatvormi eesmärkidele, muuhulgas läbi massimeedia ja hariduse .

297. Nii pea kui võimalik, eelistatavalt 1995. aasta lõpuks, peaksid valitsused konsulteerides asjakohaste institutsioonide ja valitusväliste organisatsioonidega alustama Tegevusplatvormi rakendamise strateegiate arendamist ja eelistatavalt 1996. aasta lõpuks peaks valitsustel olema välja töötatud oma strateegiad või tegevuskava. See planeerimisprotsess peaks hõlmama valitsuse kõrgeimatel positsioonidel olevaid isikuid ja asjakohaseid kodanikuühiskonna aktiivseid isikuid. Need rakendamise strateegiad peaksid olema kõikehõlmavad, sisaldama konkreetsete tähtaegadega eesmärke ja kontrollmõõte ning sisaldama ettepanekuid rakendamiseks vajalike ressursside jagamiseks või ümberjagamiseks. Vastavalt vajadusele võib kaasata rahvusvahelise üldsuse toetuse, sealhulgas ressursid.

298. Valitsusväliseid organisatsioone tuleks julgustada andma oma panust nende strateegiate või riiklike tegevuskavade kavandamisse ja rakendamisse. Neid tuleks samuti julgustada töötama välja oma programme, mis täiendaksid valitsuse jõupingutusi. Naisorganisatsioone ja feministlikke gruppe koostöös teiste valitusväliste organisatsioonidega tuleks julgustada organiseerima vastavalt vajadusele võrgustikke ning propageerima ja toetama valitsuste ja regionaalsete ja rahvusvaheliste organite poolt rakendatavat Tegevusplatvormi.

299. Valitsused peaksid pühenduma soolise tasakaalustatuse saavutamisele, muuhulgas läbi spetsiaalsete mehhanismide loomise, kõigis valitsuse poolt ametisse nimetatavates komisjonides, nõukogudes ja vastavalt vajadusele teistes asjakohastes ametlikes organites, samuti kõigis rahvusvahelistes organites, institutsioonides ja organisatsioonides, eelkõige tutvustades ja toetades rohkem naiskandidaate.

300. Regionaalsed ja rahvusvahelised organisatsioonid, täpsemalt arendusinstitutsioonid, eriti INSTAW, UNIFEM ja kahepoolsed rahastajad, peaksid pakkuma finantsabi ja andma nõu riiklikele mehhanismidele, et tõsta nende suutlikkust koguda informatsiooni, arendada võrgustikke ja täita oma mandaati, lisaks rahvusvaheliste mehhanismide tugevdamisele, mis toetavad naiste edendamist läbi nende vastavatate mandaatide koostöös valitsustega.

B. Subregionaalne/regionaalne tasand

301. ÜRO regionaalsed komisjonid ja muud subregionaalsed/regionaalsed struktuurid peaksid edendama ja toetama asjakohaseid riiklikke organisatsioone globaalse Tegevusplatvormi täitmise üle järelvalve teostamisel ja selle rakendamisel nende mandaatide piires. Seda tuleks teha kooskõlas vastavate regionaalsete platvormide või tegevuskavade rakendamisega ja tihedas koostöös Naiste Staatuse Komisjoniga, võttes arvesse koordineeritud järelmeetmete vajadust ÜRO konverentsidele majandus-, sotsiaal-, inimõiguste ja muudes seotud valdkondades.

302. Selleks, et hõlbustada regionaalset rakendamise, järelvalve ja hindamise protsessi peaks Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kaaluma ÜRO regionaalsete komiteede institutsionaalse suutlikkuse üle vaatamist nende mandaatide piires, sealhulgas nende naisküsimustega tegelevad üksused, et tegeleda soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Tegevusplatvormi, samuti regionaalsete platvormide ja tegevuskavade raames. Muuhulgas tuleks vastavalt vajadusele kaaluda ka selles osas suutlikkuse tõstmist.

303. Regionaalsed komisjonid peaksid oma mandaatide ja tegevuste raames integreerima naisküsimusi ja sooperspektiivi ning samuti tuleks kaaluda mehhanismide ja protsesside loomist, et tagada nii Tegevusplatvormi kui regionaalsete platvormide ja tegevuskavade rakendamine ja järelvalve. Regionaalsed komisjonid peaksid oma mandaatide piires tegema koostööd soolise võrdõiguslikkse alal muude regionaalsete valitsustevaheliste organisatsioonidega, valitsusväliste organisatsioonidega, finants- ja uurimisinstitutsioonidega ja erasektoriga.

304. ÜRO süsteemi eriasutuste regionaalsed kontorid peaksid vajaduse korral arendama ja publitseerima platvormi rakendamise tegevuskava, seahulgas märkima ära tähtajad ja ressursid. Tehniline abi ja tegevused regionaalsel tasandil peaksid looma selgelt sõnastatud eesmärgid naiste edendamiseks. Selleks tuleks ÜRO organite ja asutuste hulgas läbi viia regulaarne koordineerimine.

305. Valitsusväliseid organisatsioone ühes regioonis tuleks toetada nende jõupingutustes arendada võrgustikke globaalset Tegevusplatvormi ja vastavaid regionaalseid platvorme või tegevuskavasid puudutava informatsiooni propageerimise ja levitamise koordineerimiseks.

C. Rahvusvaheline tasand

1. ÜRO

306. Tegevusplatvorm tuleb ellu rakendada läbi kõigi ÜRO süsteemi organite ja organisatsioonide töö perioodil 1995-2000, täpselt ja laiema planeerimise lahutamatu osana. Perioodil 1995-2000 tuleb välja töötada laiendatud võrgustik rahvusvaheliseks koostööks soolise võrdõiguslikkuse küsimuste alal, et tagada Tegevusplatvormi integreeritud ja laiaulatuslik rakendamine, järelmeetmete välja töötamine ja hindamine, võttes arvesse ülemaailmsete ÜRO tippkohtumiste ja konverentside tulemusi. Tõsiasi, et kõik need tippkohtumised ja konverentsid, valitsused on pühendunud naiste mõjuvõimu suurendamisele erinevates valdkondades, muudab koordineerimise selle Tegevusplatvormi järelmeetmete strateegiate jaoks oluliseks. Arenguagenda ja rahuagenda peaksid võtma arvesse neljanda ülemaailmse naiste konverentsi tegevuskava.

307. ÜRO süsteemi institutsionaalset suutlikkust täita ja koordineerida oma kohustust rakendada Tegevusplatvorm, samuti selle kompetentsust ja töömeetodeid naiste edendamiseks tuleks parandada.

308. Vastutust Tegevusplatvormi rakendamise tagamise ja sooperspektiivi integreerimise eest kõikidesse ÜRO süsteemi tegevuskavadesse ja programmidesse peaksid kandma kõrgeimad tasandid.

309. Selleks, et parandada süsteemi tõhusust ja efektiivsust võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise toetamisel riiklikul tasandil ja hõlbustada selle suutlikkust saavutada Tegevusplatvormi eesmärgid, on vajalik uuendada, reformida ja taaselustada mitmed ÜRO süsteemi osad. Selle hulka kuuluks erinevate ÜRO naiste edendamise mehhanismide strateegiate ja töömeetodite ülevaatamine ja tugevdamine eesmärgiga muuta nende nõuandvad, katalüütilised ja järelvalve funktsioonid seoses peamiste organite ja asutustega ratsionaalsemaks ja vastavalt vajadusele tugevamaks. Nais- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad üksused on olulised efektiivse süvalaiendamise seisukohast, kuid strateegiaid tuleb edasi arendada, et vältida tahtmatut marginaliseerimist vastukaaluks sooperspektiivi integreerimsele kõigisse tegevustesse.

310. ÜRO neljanda ülemaailmse naiste konverentsi järelmeetmena peaks kõigil ÜRO süsteemi organitel, mis keskenduvad naiste edendamisele olema vajalikud ressursid ja toetus järelmeetmete läbi viimiseks. Soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad organisatsioonide sisesed grupid peaksid olema hästi integreeritud kogu poliitika kujundamise, planeerimise, programmide ja eelarvete koostamise protsessi.

311. ÜRO ja muud rahvusvahelised organisatsioonid peavad astuma samme selleks, et likvideerida barjäärid naiste edenemisele nende organisatsioonides kooskõlas Tegevusplatvormiga.

ÜRO Peaassamblee

312. ÜRO Peaassamblee kui kõrgeim valitsustevaheline kogu ÜROs on peamine tegevuskavasid koostav ja hindav organ küsimustes, mis on seotud konverentsi järelmeetmetega ja sellise koguna peaks see integreerima soolise võrdõiguslikkuse küsimused kogu oma tegevusse. Peaassamblee peaks hindama Tegevusplatvormi efektiivse rakendamise progress, võttes arvesse, et need küsimused on seotud sotsiaal-, poliitilise- ja majanduspoliitikaga. Oma viiekümnendal istundil 1995. aastal on ÜRO Peaassamblee ees ÜRO neljanda ülemaailmse naiste konverentsi raport. Vastavalt resolutsioonile 49/161 vaatleb Peaassamblee samuti peasekretäri raportit konverentsi järelmeetmete kohta, võttes arvesse konverentsi soovitusi. Peaassamblee peaks kaasama konverentsi järelmeetmed oma järjepidevasse töösse naiste edendamise alal. Peaassamblee peaks 1996., 1998., ja 2000. aastal Tegevusplatvormi rakendamise üle vaatama.

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu

313. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu vaatab oma rollis ÜRO harta kontekstis ja kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega 45/264, 46/235 ja 48/162 üle Tegevusplatvormi rakenedamise koordineerimise kogu süsteemi siseselt ja annab selles osas oma soovitused. Nõukogu peaks Tegevusplatvormi rakendamise üle vaatama, võttes arvesse ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni raporteid. Koordineeriva organina peaks nõukogu üle vaatama Naiste Staatuse Komisjoni mandaadi, võttes arvesse vajadust teiste asjassepuutuvate komisjonide ja konverentsi järelmeetmete efektiivse koordineerimise järele. Nõukogu peaks integreerima soolise võrdõiguslikkuse küsimused oma kõigi poliitikaküsimuste arutelusse, osutades tähelepanu komisjoni poolt ette valmistatud soovitustele. Nõukogu peaks kaaluma vähemalt ühe kõrgetasemelise segmendi pühendamist enne 2000. aastat naiste edendamisele ja Tegevusplatvormi rakendamisele muuhulgas eriasutuste, seahulgas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi, aktiivsel osalusel.

314. Nõukogu peaks kaaluma vähemalt ühe koordineerimissegmendi pühendamist enne 2000. aastat naiste edendamise koordineerimisele, mis põhineb naiste edendamise kogu süsteemi hõlmava täiendatud keskmise tähtajaga plaanil.

315. Nõukogu peaks kaaluma vähemalt ühe operatiivtegevuse segemendi pühendamist enne 2000. aastat sugupooltega seotud arendustegevuste koordineerimisele, mis põhineb naiste edendamise kogu süsteemi hõlmava täiendatud keskmise tähtajaga plaanil, eesmärgiga sisse juurutada juhised ja kord Tegevusplatvormi rakendamiseks ÜRO süsteemi fondide ja programmide poolt.

316. Koordineerimise halduskomisjon peaks kaaluma, kuidas selles osalevad üksused võiksid kõige paremini oma tegevusi koordineerida, muuhulgas olemasoleva korra kaudu asutustevahelisel tasandil, et tagada kogu süsteemi hõlmav koordineerimine rakendamaks Tegevusplatvormi eesmärke ja aitamaks kaasa järelemeetmete kavandamisele.

Naiste Staatuse Komisjon

317. ÜRO Peaassambleed ning Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kutsutakse kooskõlas vastavate mandaatidega üles läbi vaatama ja tugevdama Naiste Staatuse Komisjoni mandaati, võttes arvesse Tegevusplatvormi ja vajadust sünergia järele teiste seotud komisjonide ja konverentsi järelmeetmega ning kogu süsteemi hõlmava lähenemise järele selle rakendamisel.

318. Funktsionaalse komisjonina, mis toetab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, peaks Naiste Staatuse Komisjon omama keskset rolli Tegevusplatvormi järelvalve teostamises ÜRO süsteemi siseselt ja selles osas nõukogule nõu andmises. Sellel peaks olema selge mandaat koos piisava inim- ja finantsressurssidega ja see peaks oma mandaati täitma läbi ÜRO tavapärases eelarves olevate ressursside ümberjagamise.

319. Naiste Staatuse Komisjon peaks abistama Majandus- ja Sotsiaalnõukogu Tegevusplatvormi rakendamise kohta raporti esitamise koordineerimisel ÜRO süsteemi asjakohaste organisatsioonidega. Komisjon peaks kasutama teiste ÜRO süsteemi organisatsioonide ja vastavalt vajadusele muude allikate panust.

320. Naiste Staatuse Komisjon peaks oma tööprogammi koostamisel perioodiks 1996-2000 vaatama üle kriitilised valdkonnad ja Tegevusplatvormi ning kaaluma, kuidas integreerida oma eesmärke ülemaailmse naiste konverentsi järelmeetmetesse. Selles kontekstis võiks Naiste Staatuse Komisjon kaaluda, kuidas võiks edasi arendada oma katalüütilist rolli sooperspektiivi integreerimises ÜRO tegevustesse.

Teised funktsionaalsed komisjonid

321. Oma mandaatide piires peaksid ka teised Majandus- ja Sotsiaalnõukogu funktsionaalsed komisjonid arvestama Tegevusplatvormiga ja tagama sooaspekti integreerimise oma töösse.

Naiste diskrimineerimise likvideerimise komisjon ja teised organid

322. Naiste diskrimineerimise likvideerimise komisjon peaks ÜRO konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta võetud kohustuste täitmisel oma mandaadi piires võtma arvesse Tegevusplatvormi osalisriikide poolt esitatud raportite ülevaatamisel.

323. ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta osalisriike kutsutakse üles konventsiooni 18. artikli kohaselt raporti koostamisel lisama raportisse informatsiooni meetmete kohta, mis on kasutusele võetud Tegevusplatvormi rakendamiseks, et hõlbustada naiste diskrimineerimise likvideerimise komisjoni tööd naiste võimaluste teostada konventsiooniga tagatud õigusi efektiivsel järelvalve teostamisel.  

324. Naiste diskrimineerimise likvideerimise komisjoni suutlikkust teostada järelvalvet konventsiooni täitmise kohta tuleb tugevdada läbi inim- ja finantsressursside eraldamise ÜRO tavapärase eelarve raames, seahulgas ekspert juriidiline abi ja, kooskõlas Peaassamblee resolutsiooniga 49/164 ja 1995. aasta mais peetud konventsiooni osalisriikide kohtumisel vastu võetud otsusega, piisav kokkusaamiste aeg komisjonile. Komisjon peaks suurendama oma koordineerimist teiste inimõiguste konventsiooniga ühinenud organitega, võttes arvesse Viini deklaratsiooni ja Tegevusplatvormi.

325. Oma mandaadi piires peaksid teised inimõiguste konventsiooniga ühinenud organid arvestama Tegevusplatvormi rakendamisega ja tagama naiste võrdse staatuse ja inimõiguste põhimõtte integreerimise oma töösse.

ÜRO Sekretariaat

Peasekretäri kantselei

326. Peasekretäril palutakse võtta enda peale vastutus poliitika koordineerimise eest ÜROs Tegevusplatvormi rakendamisel ja kogu süsteemi hõlmava sooperspektiivi integreerimise kõigisse ÜRO tegevustesse, võttes arvesse asjassepuutuvate organite mandaate. Peasekretär peaks kaaluma spetsiaalsete meetmete kasutusele võtmist, et tagada nende eesmärkide täitmisel efektiivne tegevuste koordineerimine. Selleks kutsutakse peasekretäri üles looma kõrgetasemelist ametikohta peasekretäri kantseleis, kasutades olemasolevaid inim- ja finantsressursse, mille täitja oleks peasekretäri nõunik soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ja aitaks tagada Tegevusplatvormi rakendamise kogu süsteemis tihedas koostöös naiste edendamise üksusega.

Naiste edendamise üksus

327. Poliitika koordineerimise ja jätkusuutliku arengu osakonna naiste edendamise üksuse peamine funktsioon on pakkuda Naiste Staatuse Komisjonile ja teistele valistustevahelistele organitele, kui need on seotud naiste edendamisega, samuti naiste diskrimineerimise likvideerimise komisjonile, olulist teenindust. Selle tähtsaimaks ülesandeks on määratud Nairobi “Naiste edendamise tulevikku suunatud strateegiate“ rakendamine. Naiste Staatuse Komisjoni mandaadi, nagu on kirjas eelpool olevas 313. punktis, ülevaatamise valguses tuleks ka naiste edendamise üksuse funktsioonid üle hinnata. Peasekretäri kutsutakse üles tagama seda, et üksus funktsioneeriks efektiivsemalt, muuhulgas läbi piisavate inim- ja finantsressursside võimaldamise ÜRO tavapärase eelarve raames.

328. Üksus peaks vaatlema takistusi naiste edenemisele rakendades Naiste Staatuse Komisjoni jaoks tehtud poliitikauuringutes mõjude hindamise analüüsi sugupoolte aspektist ning toetades teisi haruorganeid. Pärast ÜRO neljandat ülemaailmset naiste konverentsi peaks üksus mängima koordineerivat rolli kogu süsteemi hõlmava keskmise tähtajaga plaani naiste edendamiseks perioodil 1996-2000 läbivaatamise ettevalmistamises. Üksus peaks jätkama informatsiooni jagamist riiklikele komisjonidele, riiklikele naiste edendamise institutsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele seoses Tegevusplatvormi rakendamisega.

Scroll to top
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud