41. Naiste edenemine ning naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamine on inimõiguste küsimus ning sotsiaalse õigluse tingimus ja seda ei tohiks näha isoleerituna kui naiste küsimus. Need on ainus viis jätkusuutliku, õiglase ja arenenud ühiskonna ehitamiseks. Naiste mõjuvõimu suurendamine ning naiste ja meeste vaheline võrdsus on poliitilise, sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja keskkonna julgeoleku saavutamise eeldused kõigi inimeste hulgas.
42. Enamik Nairobi “Naiste edendamise tulevikku suunatud strateegiaid” pole veel saavutatud. Valitsuste, samuti valitsusväliste organisatsioonide ning kogu maailma naiste ja meeste, jõupingutustest hoolimata on naiste edendamisel jätkuvalt takistusi. Paljudes maailma kohtades on endiselt ulatuslik poliitiline, majanduslik ja ökoloogiline kriis. Sinna hulka kuuluvad agressiivsed sõjad, relvakonfliktid, koloniaal- ja muud võõrvalitsused või võõrvägede okupatsioon, kodusõjad ja terrorism. Need olukorrad koos süstemaatilise või de facto diskrimineerimise, kõigi naiste inimõiguste ja põhivabaduste ning nende tsiviil-, kultuuriliste, majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste, sealhulgas nende õiguse arengule, rikkumise ja kõigi nende õiguste mittetagamisega ning sisse juurdunud eelarvamuslik suhtumisega naistesse ja tütarlastesse on vaid mõned takistused, millega on silmitsi seistud alates ÜRO ülemaailmse konverentsi “Naiste dekaadi saavutuste üle vaatamine ja hindamine: võrdsus, areng ja rahu” 1985. aastal.
43. Ülevaade tehtud saavutustest Nairobi konverentsist alates toob esile spetsiaalsed probleemid – eriti kiireloomulised valdkonnad, mis paistavad teiste hulgast prioriteetidena silma. Kõik asjaosalised peaksid suunama oma tegevused ja ressursid strateegilistele eesmärkidele, mis puudutavad kriitilisi valdkondi ja mis on omavahel seotud, üksteisest sõltuvad ja väga prioriteetsed. On vajalik, et need asjaosalised töötaksid välja ja rakendaksid aruandekohustuse mehhanismid kõigi kriitiliste valdkondade jaoks.
44. Selleks kutsutakse valitsusi, rahvusvahelist üldsust ja kodanikuühiskonda, sealhulgas valitsusväliseid organisatsioone ja erasektorit, üles astuma strateegilisi samme järgmistes kriitilistes valdkondades:
- Jätkuv ja kasvav vaesuse koorem naistel
- Ebavõrdsus ja sobimatus hariduses ja koolituses ning ebavõrdne juurdepääs neile
- Ebavõrdsus ja sobimatus tervishoius ja sellega seotud teenustes ning ebavõrdne juurdepääs neile
- Naistevastane vägivald
- Relvakonfliktide ja muude konfliktide mõju naistele, sealhulgas neile, kes elavad võõrvägede okupatsiooni tingimustes
- Ebavõrdsus majanduslikes struktuurides ja tegevuskavades, kõigis produktiivsete tegevuste vormides ja juurdepääsus ressurssidele
- Ebavõrdsus meeste ja naiste vahel võimu jagamisel ja otsuste tegemisel kõigil tasanditel
- Ebapiisavad mehhanismid kõigil tasanditel naiste edenemise soodustamiseks
- Asutuse puudumine naiste inimõiguste vastu ja nende ebapiisav soodustamine ja kaitsmine
- Naiste stereotüpiseerimine ja naiste ebavõrdne juurdepääsu ja osalus kõigis kommunikatsioonisüsteemides, eriti meedias.
- Sooline ebavõrdsus looduslike ressursside haldamises ja keskkonna kaitsmises