246. Säästva arengu keskmes on inimesed. Inimesel on õigus elada oma elu tervena, täisväärtuslikult ning kooskõlas loodusega. Naistel on täita oluline roll säästva ning keskkonda arvestava tarbimise ja tootmise ning suhtumiste kujundamisel loodusvarade majandamisse, nagu seda tõdeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonna- ja arengukonverentsil, Rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil ning rõhutati kõikjal Agenda 21s. Viimasel aastakümnel on kasvanud teadlikkus loodusvarade ammendumisest, loodussüsteemide olukorra halvenemisest ning saasteainete ohtlikkusest. Halvenevad tingimused hävitavad hapraid ökosüsteeme ning põhjustavad kogukondade, eriti naiste väljatõrjumist tootmistegevusest ning kujutavad endast kasvavat ohtu turvalisele ning tervislikule keskkonnale. Vaesuse ning keskkonnaseisundi halvenemise vahel valitseb tihe seos. Samas kui vaesus mõjutab keskkonda omal viisil, on globaalse keskkonnaseisundi jätkuva halvenemise peamiseks põhjuseks tarbimise ja tootmise mittesäästev iseloom, seda eriti tööstusriikides. See tekitab tõsist muret, süvendab vaesust ning viib arengute tasakaalustamatusele. Globaalse soojenemise põhjustatud mereveetaseme tõus tekitab saareriikide ja rannikupiirkondade elanikele tõsist ja vahetut ohtu. Osooni lagundavate ainete nagu klorofluorosüsinike, haloonide ja metüülbromiidide kasutamine (millest tehakse plastikuid ja vahtusid) avaldab tugevat mõju atmosfäärile, lastes kahjulikul ultraviolettkiirgusel suurtes kogustes maapinnani jõuda. Viimane avaldab tugevat kahjustavat toimet inimese tervisele, suurendab nahavähki haigestumist, kahjustab silmi ning nõrgendab immuunsüsteemi. Samuti kahjustab see tugevasti keskkonda, avaldades negatiivset mõju põllumajanduskultuuridele ning ookeanide taimestikule ja loomastikule.
247. Kõikidel riikidel ja rahvastel tuleb säästva arengu vältimatu eeltingimusena teha koostööd vaesuse kaotamiseks, et vähendada eriinevate riikide elatustasemete erinevusi ning tagada suurema osa maailma rahvastiku vajaduste parem rahuldamine. Keskkonnaseisundit halvendavad ka orkaanid, taifuunid ja teised loodusõnnetused ning lisaks ressursside hävitamine, sõjaga kaasnev vägivald, ümberasustamised ning muud tegurid, relvastatud ja muud konfliktid, tuumarelvade katsetamine ja kasutamine ning võõrokupatsioon. Loodusvarade ammendumine võtab kogukondadelt, eriti naistelt, sissetuleku teenimise võimalused ning suurendab märgatavalt tasustamata tööde mahtu. Nii linna- kui maapiirkondades avaldab keskkonnaseisundi halvenemine negatiivset mõju elanikkonna, eriti igas vanuses naiste ja tütarlaste tervisele, heaolule ning elukvaliteedile. Eriliselt tuleks hinnata ning tunnustada maapiirkondades elavate ning põllumajandussektoris töötavate naiste rolli ning nende erilist olukorda, kus ligipääs koolitusele, maale, loodus- ja tootmisressurssidele, krediidile, arenguprogrammidele ja kooperatiivsetele struktuuridele võib kaasa aidata naiste osaluse suurendamisele säästva arengu protsessides. Keskkonnariskid, millega naised kodus ja tööl kokku puutuvad, võivad naisi tugevamalt mõjutada nende suurema vastuvõtlikkuse tõttu erinevatele toksilistele kemikaalidele. Nimetatud riskid naiste tervisele on eriti suured linna-, kuid samuti madala sissetulekuga piirkondades, kuhu on koondunud keskkonda saastavad tööstusettevõtted.
248. Loodusressursside aruka kasutamisega kindlustavad naised oma peredele ja kogukondadele elamiseks vajalikud vahendid. Tarbijate ja tootjatena, pere eest hoolitsejate ning laste kasvatajatena etendavad naised tähtsat rolli säästva arengu propageerimisel, hoolitsedes selle eest, et oleks tagatud nii praeguste kui tulevaste põlvkondade elukvaliteet ja jätkusuutlik areng. Valitsused on väljendanud oma valmisolekut uue arenguparadigma väljatöötamiseks, mis ühendab endas keskkonna säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse ning õigluse nii põlvkondade sees kui vahel, nii nagu see on sätestatud Agenda21 24. peatükis. (19)
249. Naised on jätkuvalt alaesindatud loodusressursse ning keskkonna juhtimist, alahoidu, kaitsmist ning taastamist puudutavate poliitikate väljatöötamisel kõikidel tasanditel, samuti otsuste langetamisel ning nende oskusi ja kogemusi ei võeta sageli arvesse loodusvarade õige majandamise propageerimisel ning seirel poliitikaid ja otsuseid väljatöötavates organites, samuti ka haridus- ning keskkonnaküsimustega tegelevate asutuste juhtimistasanditel. Naised õpivad harva loodusvarade majandamise erialadel, kus nad saavad kaasa rääkida poliitikate väljatöötamisel, nt maakorraldajateks, põllumajandusspetsialistideks, metsaülemateks, mereteadlasteks ning keskkonnaküsimustega tegelevateks juristideks. Isegi juhul, kui naistest saavad loodusvarade majandamise spetsialistid, on nad sageli alaesindatud poliitikaid väljatöötavates asutustes rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Sageli pole naised võrdväärseteks partneriteks finants- ja korporatiivsetes ettevõtetes, mille otsused mõjutavad kõige enam keskkonna kvaliteeti. Lisaks mõjutab olukorda naiste valitsusväliste organisatsioonide ning keskkonnaküsimustega tegelevate rahvuslike institutsioonide tegevuse ebapiisav koordineeritus ning seda vaatamata vastavate küsimustega kõikidel tasanditel tegelevate naisorganisatsioonide hiljutisele kiirele kasvule ning tuntuse suurenemisele.
250. Naised on sageli etendanud peamist rolli või võtnud liidripositsiooni keskkonnaeetika propageerimisel, vähendades ressursside kasutamist ning taaskasutades ja ümber töötades ressursse, et maksimaalselt vähendada jäätmete hulka ning liigtarbimist. Naised saavad eriti jõuliselt kaasa rääkida säästvate tarbimisotsuste langetamisel. Lisaks on naised andnud oma panuse keskkonna juhtimisse, sealhulgas keskkonna kaitsmisele suunatud rohujuuretasandi ja noorte kampaaniate kaudu kohtadel, kus keskkonnaküsimuste lahendamisele suunatud detsentraliseeritud tegevused on eriti vajalikud ning määrava tähtsusega. Naised ning eriti põlisrahva hulka kuuluvad naised omavad suuri teadmisi ökoloogiliste seoste ning habraste ökosüsteemide majandamise kohta. Paljudes kogukondades on naised peamisteks elatusvahendite hankijaiks, sealhulgas mereandidega varustajaiks; järelikult etendavad nad toiduga varustajatena võtmerolli naturaalmajandusliku ja mitteformaalse sektori tugevdamisel ning keskkonna säilitamisel. Teatud piirkondades on naised kogukonna kõige stabiilsemad liikmed, kuna mehed töötavad kodunt kaugel ning naised on jäetud hoolitsema looduskeskkonna eest ning tagama ressursside ratsionaalset ja säästvat kasutamist koduses majapidamises ja kogukonnas.
251. Keskkonna juhtimiseks vajalikud strateegilised tegevused eeldavad holistilist, multidistsiplinaarset ja erinevaid sektoreid hõlmavat lähenemist. Nimetatud lähenemise kõikide aspektide juures on olulise tähtsusega naiste kaasatus ning nende juhtiv roll. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni viimased ülemaailmsed arengukonverentsid, samuti 4. ülemaailmse naiste konverentsi regionaalsed ettevalmistuskonverentsid on tõdenud, et säästva arengu poliitikad, kuhu naisi ja mehi pole ühtmoodi kaasatud, on pikas perspektiivis määratud läbikukkumisele. Nad toetasid naiste osalemist teadusloomes ning keskkonnahariduses kõigil otsustamise ja juhtimise tasanditel. Naiste kogemused ning panus loodusvarade ökoloogiliselt otstarbekasse kasutusse peavad omama keskset kohta 21. sajandi ülemaailmses tegevusprogrammis. Senikaua, kuni naiste panust keskkonna juhtimisse ei tunnustata ja ei toetata, jääb säästev areng kättesaamatuks eesmärgiks.
252. Tegeledes naiste poolt loodusvarade säilitamisse ja majandamisse ning keskkonnakaitsesse antava panuse vähese tunnustamise ja toetamisega peaksid valitsused ning teised protsessis osalejad edendama soolise aspekti efektiivset ning kõigile nähtavat integreerimist poliitikatesse ja programmidesse, viies seejuures enne otsuste vastuvõtmist vajadusel läbi nende poolt naistele ja meestele avaldatava mõju analüüsi.
Strateegiline eesmärk K.1.
Kaasata naisi keskkonda puudutavate otsuste tegemisse kõikidel tasanditel
Sammud, mis tuleb astuda
253. Valitsuste poolt kõikidel tasanditel, sealhulgas vajadusel kohalike omavalitsuste poolt:
a) tagada naistele, sealhulgas põlisrahvaste hulka kuuluvatele naistele, võimalus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel kõikidel tasanditel, sealjuures spetsialistidena, kes tegelevad keskkonnaprojektide juhtimise, kavandamise, planeerimise, elluviimise ning hindamisega;
(a) toetada ning suurendada naiste ligipääsu informatsioonile ja haridusele, sealhulgas teaduse, tehnoloogia ning majanduse valdkonnas, täiendades seeläbi nende teadmisi ja oskusi ning suurendades kaasarääkimise võimalusi keskkonnaküsimuste otsustamisel;
(b) propageerida, vastavuses siseriiklike seaduste ning kooskõlas Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (35), põlisrahvaste hulka kuuluvate ja kohalike kogukondade naiste tõhusat kaitset ning nende teadmiste, innovatiivsete lähenemiste ja praktikate, sealhulgas selliste praktikate nagu traditsiooniline meditsiin, bioloogiline mitmekesisus ning algupärased tehnoloogiad kasutamist ning püüelda selle poole, et neid austatakse, hoitakse ning edendatakse ökoloogiliselt säästval moel; propageerida selliste teadmiste valdajate heakskiidul ning kaasamisel nende laiemat kasutamist; lisaks tagada nende naiste autoriõigused siseriiklike ning rahvusvaheliste seaduste alusel; rakendada vastavalt vajadusele aktiivseid jõupingutusi täiendavate viiside ja vahendite leidmiseks selliste teadmiste, innovatiivsete lähenemiste ja praktikate tõhusaks kaitsmiseks ja rakendamiseks, tehes seda vastavalt siseriiklikele seadustele ning kooskõlas Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning rahvusvahelise õigusega; osutada kaasabi niisuguste teadmiste, innovatiivsete lähenemiste ja praktikate kasutamisest saadavate hüvede õiglasele ja võrdsele jaotamisele;
(c) rakendada asjakohaseid meetmeid kindlakstehtud keskkonnaohtude vähendamiseks kodus, töökohal ning muudes kohtades, sealhulgas puhtaid tehnoloogiaid kasutades ning Rio keskkonna ja arengudeklaratsioonis (18) sätestatud ohutuspõhimõtteid järgides;
(d) rakendada meetmeid sugupoolte aspekti integreerimiseks muu hulgas loodusvarade keskkonnaohutu ja säästva majandamise mehhanismide, tootmismeetodite, kuid samuti ka maa- ja linnapiirkondade infrastruktuuri arengu kavandamisse ning rakendamisse;
(e) rakendada meetmeid naiste võimaluste suurendamiseks tootja ja tarbija rollis, et nad suudaksid koos meestega kodus, kogukonnas ja töökohal tõhusalt keskkonnaküsimustega tegelda;
(f) propageerida kohalike kogukondade, eriti naiste osalemist avalike teenuste, ruumilise planeerimise ning linnade infrastruktuuri ning nende projekteerimise vajaduse väljaselgitamisel.
232. Valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning erasektori asutuste poolt vastavalt vajadusele:
a) võtta Säästva Arengu Komisjoni, teiste asjakohaste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutuste töös ning rahvusvahelistes finantsinstitutsioonide tegevuses arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti;
b) toetada naiste kaasamist ning sugupoolte aspekti integreerimist Ülemaailmse Keskkonnafondi ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teiste vastavate organisatsioonide rahastatud projektide kavandamisse, heakskiitmisse ning elluviimisse;
c) toetada Ülemaailmse Keskkonnafondi pädevusvaldkondades naistele kasutoovate ning naiste poolt juhitud projektide kavandamist;
d) töötada välja strateegiad ja mehhanismid naiste arvu suurendamiseks – sealhulgas eriti rohujuuretasandil – otsuste tegijate, planeerijate, juhtide, teaduslike ning tehniliste konsultantide ning kasusaajate hulgas loodusvarade majandamise ning keskkonna kaitsmise ja säilitamise poliitikate ja programmide kavandamisel, väljatöötamisel ja teostamisel;
e) kutsuda sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste ja teaduslike küsimustega tegelevaid asutusi üles uurima keskkonnaseisundi halvenemist ning sellest tulenevat mõju naistele.
255. Valitsusväliste organisatsioonide ning erasektori poolt:
(a) informeerida avalikkust naisi huvitavate keskkonna ning loodusvarade majandamise küsimustest ning teha teavitustööd ressursside mobiliseerimiseks keskkonna kaitsmise ja säilitamise eesmärgil;
(b) osutada kaasabi põllumajanduse, kalapüügi ja karjakasvatusega tegelevate naiste ligipääsu parandamiseks teadmistele, oskustele, turundusteenustele ning keskkonnaohututele tehnoloogiatele suurendamaks ning tugevdamaks nende elutähtsat rolli ning spetsiifilisi teadmisi ressursside majandamisel ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.
Strateegiline eesmärk K.2.
Integreerida sugupoolte aspekt säästva arengu poliitikatesse ja programmidesse
Sammud, mis tuleb astuda:
256. Valitsuste poolt:
(a) integreerida naisi, sealhulgas põlisrahvaste hulka kuuluvaid naisi, nende nägemusi ja teadmisi loodusvarade säästva majandamise otsuste tegemisse ning säästva arengu poliitikate ja programmide, eriti pinnase degradeerumise ning selle ärahoidmise poliitikate ja programmide väljatöötamisse, tehes seda meestega võrdsetel tingimustel;
(b) hinnata poliitikaid ja programme nende keskkonnamõjude ning naiste võrdse ligipääsu seisukohast loodusvaradele ning nende kasutamisele;
(c) tagada uurimuste läbiviimine hindamaks, mis ja kui suures ulatuses teeb naised eriti vastuvõtlikuks keskkonnaseisundi halvenemise ning keskkonnaohtude suhtes, tegeldes sealhulgas vastavalt vajadusele naiste spetsiifiliste gruppide, eriti väikese sissetulekuga, põlisrahvaste ning vähemuste hulka kuuluvate naiste gruppide uurimisega ning nende kohta andmete kogumisega;
(d) integreerida maanaiste omanduses olevate loodusvarade säästev kasutamine ning majandamist puudutavad traditsioonidel põhinevad teadmised ja kogemused keskkonna juhtimise ning keskkonnaalase teavituse programmidesse;
(e) integreerida sootundlike uurimuste tulemused üldistesse poliitikatesse jätkusuutlike inimasulate arengu kindlustamiseks;
(f) levitada teadmisi ning sponsoreerida uurimusi naiste, eriti maa- ja põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste rolli kohta toidu hankimisel ja tootmisel, pinnase kaitsmisel, niisutamisel, veevarude majandamisel, sanitaarabinõude kasutamisel, rannikupiirkondade ning mere elusressursside majandamisel, taimekahjurite komplekssel tõrjumisel, maakasutuse planeerimisel, metsade säilitamisel ja kogukonna metsade majandamisel, kalapüügil, looduskatastroofide ärahoidmisel ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul, rõhutades eriti põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste teadmisi ja kogemusi;
(g) töötada välja muudatuste strateegia kõigi takistuste kaotamiseks naiste täielikul ja võrdsel osalemisel säästvas arengus ning nende võrdsel ligipääsul ressurssidele ning ressursside üle kontrolli teostamisel;
(h) toetada igas vanuses naistele ja tütarlastele teaduse, tehnoloogia ja majandusteaduste ning muude looduskeskkonnaga seotud distsipliinide õpetamist, et nad oskaksid langetada informeeritud otsuseid ning teadjaina kaasa rääkida kohalike majanduslike, teaduslike ja keskkonnaalaste prioriteetide kindlaksmääramisel loodusvarade ja kohalike ressursside ning ökosüsteemide majandamise ning ratsionaalse kasutamise eesmärgil;
(i) töötada välja programme naisspetsialistide ja -teadlaste, samuti ka tehniliste, administratiiv- ja bürootöötajate kaasamiseks keskkonna juhtimisse; töötada naiste ja tütarlaste jaoks välja koolitusprogramme nimetatud valdkondades; suurendada nimetatud valdkondades naiste töölevõtmise ja edutamise võimalusi ning rakendada spetsiaalseid meetmeid naiste ekspertteadmiste täiendamiseks ning nende osaluse suurendamiseks;
(j) selgitada välja ning propageerida keskkonnaohutuid tehnoloogiaid, mis on kavandatud, välja töötatud ning täiustatud naistega konsulteerides ning mis sobivad nii naistele kui meestele;
(k) toetada naiste võrdset ligipääsu eluasemele, puhtale veele ning säästvatele ja odavatele energialiikidele nagu tuule-, päikese-, bio- ning muudest taastuvatest energiaallikatest toodetavale energiale, teha seda vajaduste ühise kindlaksmääramise, energiakasutuse planeerimise ning poliitikate kujundamise kaudu kohalikul ja üleriiklikul tasandil;
(l) tagada, et aastaks 2000 oleks kõigil inimestel ligipääs puhtale veele ning et koostatakse ja viiakse ellu keskkonna kaitsmise ning säilitamise kavasid reostatud veesüsteemide puhastamiseks ning hävitatud veereservuaaride taastamiseks.
257. Rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning erasektori asutuste poolt:
(a) kaasata kommunikatsioonisektoris töötavaid naisi keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse, eriti toodete, tehnoloogiate ja tootmisprotsesside poolt keskkonnale ja tervisele avalduva mõju selgitamiseks;
(b) kutsuda tarbijaid üles kasutama oma ostujõudu keskkonnaohutute kaupade tootmise propageerimiseks ning stimuleerida investeeringuid keskkonnaohututesse tehnoloogiatesse põllumajanduses, kalanduses, kaubanduses ja tööstuses;
(c) toetada naiste kui tarbijate algatusi, propageerides mahepõllumajandustoodangu turustamist ning toodete korduvkasutamist, toodete varustamist asjakohase teabega ning nende märgistamist, sealhulgas toksiliste kemikaalide ning pestitsiidide konteinerite markeerimist sellises keeles ja sümbolitega, mis oleksid mõistetavad kõigile tarbijaile sõltumata nende vanusest või kirjaoskustasemest.
Strateegiline eesmärk K.3.
Tugevdada või luua mehhanisme rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil arengu- ja keskkonnapoliitikate mõjude hindamiseks naistele
Sammud, mis tuleb astuda
258. Valitsuste, regionaalsete ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide poolt, vastavalt vajadusele
(a) anda tehnilist abi naistele, sealhulgas eriti arengumaade naistele põllumajandus-, kalandus-, väikeettevõtluse, kaubandus- ja tööstussektori inimressursi jätkuva arengu, keskkonnaohutute tehnoloogiate väljatöötamise ning naisettevõtluse edendamise kindlustamiseks;
(b) luua sootundlikke andmebaase, info- ja järelevalvesüsteeme ning viia elanikkonda kaasates läbi praktilisi uuringuid, töötada välja metoodikaid ning analüüsida poliitikaid, teha seda koostöös teadusasutuste ja kohalike naisteadlastega järgmistes valdkondades:
(i) naiste loodusvarade majandamise ja säilitamise alased oskused ja teadmised säästva arengu andmebaasidesse ja infosüsteemidesse lülitamise eesmärgil;
(ii) keskkonna ja loodusvarade halveneva seisundi mõju naistele, mida põhjustavad muu hulgas mittesäästvad tootmis- ja tarbimisviisid, põud, madalakvaliteediline vesi, globaalne soojenemine, kõrbestumine, mereveetaseme tõus, ohtlikud jäätmed, looduskatastroofid, toksilised kemikaalid ning pestitsiidide jääkained, radioaktiivsed jäätmed, relvastatud konfliktid ja nende tagajärjed;
(iii) sugudevaheliste suhete, keskkonna ning arengu struktuursete seoste analüüs, asetades erilist rõhku konkreetsetele sektoritele nagu põllumajandus, tööstus, kalandus, metsandus, keskkonnatervis, bioloogiline mitmekesisus, kliima, veevarud ja sanitaarküsimused;
(iv) keskkonnaalaste, majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja sootundlike analüüside väljatöötamise ning programmide ja poliitikate väljatöötamisesse ning järelevalvesse lülitamise meetmed;
(v) linna- ja maapiirkondades asuvate koolitus-, teadus- ja uurimiskeskuste loomise programmid, mis informeeriksid naisi keskkonnaohututest tehnoloogiatest.
(c) tagada täielik kooskõla asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste, seejuures seal, kus see on vajalik, Baseli konventsiooni ning teiste ohtlike (sealhulgas toksiliste) jäätmete riikidevahelist vedu puudutavatele konventsioonidega ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri radioaktiivsete jäätmete vedu puudutavate eeskirjadega; kehtestada ning rakendada eeskirju keskkonnaohutute vedude ja ladustamise osas; võtta kaalumisele meetmete rakendamine ohtlike vedude keelustamiseks; tagada ohtlike jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete range kontroll ja hooldus vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele ja regionaalsetele kohustustele ning kaotada niisuguste ainete eksportimine riikidesse, kes on ühepoolselt või rahvusvaheliste kokkulepetega keelustanud niisuguste ainete importimise;
(d) aidata koordineerida nii institutsioonidesiseseid kui ka institutsioonidevahelisi tegevusi Tegevuskava ning Agenda21 peatükk 24 elluviimisel, tehes muu hulgas Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kaudu Säästva Arengu Komisjonile ettepaneku kaasata Naiste Olukorra Komisjoni Agenda21s sisalduvate naisi ja keskkonda puudutavate sätete elluviimise järelevalvesse.