47. Maailmas elab vastuvõetamatus vaesuses üle 1 miljardi inimese, seda iseäranis arengumaades, neist enamik on naised. Vaesus tuleneb mitmeist tegureist, sealhulgas ka struktuurseist. Vaesus on kompleksne ja mitmetahuline probleem, mille põhjused on nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist laadi. Maailma majanduse globaliseerumine ning rahvaste üha süvenev vastastikune sõltuvus on kujunenud väljakutseks ning võimaluseks majanduslikule kasvule ja säästvale arengule, olles ühtaegu tulevikumaailma majanduse riski ja ebamäärasuse allikaks. Ebamäärase globaalmajandusliku kliimaga kaasneb majanduse ümberstruktureerimine, paljudes maades üritatakse toime tulla ülejõu käiva välisvõlaga ning viiakse ellu struktuursete ümberkorralduste programme. Lisaks sellele on mitmesugused konfliktid, inimeste ümberasustamine ning keskkonnaseisundi halvenemine kahandanud valitsuste suutlikkust rahuldada elanikkonna põhivajadusi. Ümberkujundused maailma majanduses on põhjalikult muutmas sotsiaalse arengu näitajaid kõigis maailma riikides. Üheks olulisemaks suundumuseks on olnud naiste süvenev vaesus, mille tegelik ulatus sõltub konkreetsest regioonist. Naiste vaesusele aitab olulise tegurina kaasa sooline ebavõrdsus majandusliku võimu jagamisel. Migratsioon ning sellest johtuvad muutused perekonna struktuuris on asetanud naise õlule täiendava koorma, eriti mitme ülalpeetava puhul. Niisuguste probleemide lahendamine eeldab makromajandusliku poliitika ümbertöötamist ning -sõnastamist. See poliitika on peaaegu eranditult keskendunud ametlikule sektorile kaldudes pärssima naiste omaalgatust ning võimetuna arvesse võtma erinevat mõju, mida see naistele ja meestele avaldab. Seetõttu omab vaesuse vähendamise strateegiates otsustavat tähtsust poliitiliste sammude ja programmide soolisest aspektist lähtuv analüüs. Vaesuse väljajuurimiseks ning säästliku arengu tagamiseks peavad naised ja mehed täielikult ning võrdselt osalema majandusliku ning sotsiaalse poliitika ning vaesuse likvideerimise strateegiate kavandamisel. Vaesusest jagusaamine pole mõeldav ainuüksi vaesusevastaste programmidega. See nõuab demokraatlikku osalemist ning muudatusi majanduslikes struktuurides, nii et kõigile naistele oleks tagatud ligipääs ressurssidele, võimalustele ning üldkasutatavaile teenustele. Vaesusel on hulgaliselt avaldumisvorme, nende seas äraelamiseks piisava sissetuleku ning tootmisressursside nappus; nälg ja alatoitumus; kehv tervis; piiratud ligipääs haridusele ja teisele põhilistele teenustele või nende puudumine; haigestumuse ning suremuse kasv; kodutus ja kehvad elamistingimused; ebaturvaline elukeskkond ning sotsiaalne diskrimineerimine ja ilmajäetus. Vaesust iseloomustavad ka vähene osalemine otsuste langetamisel tsiviil-, sotsiaalses ja kultuurielus. Vaesust kohtame kõikides riikides – massilise vaesusena paljudes arengumaades ning puuduse “saarekestena” arenenud riikide jõukuse rüpes. Vaesuse põhjuseks võivad olla majanduslikust langusest tingitud elatusallika kaotus, õnnetus või konflikt. Esineb ka madalapalgaliste tööliste vaesust ning peretoetuste, sotsiaalsete institutsioonide garantiide ning kindlustussüsteemide poolt katmata inimeste äärmist viletsust.
48. Möödunud aastakümnel kasvas vaesuses elavate naiste arv enam kui meeste oma ja seda eelkõige arengumaades. Viimasel ajal on vaesuse feminiseerumine muutunud tähtsaks probleemiks siirderiikides, kus see kujutab endast poliitilise, majandusliku ning sotsiaalse ümberkorraldusprotsessi lühiajalist tagajärge. Vaesuse tekkimisele aitavad majanduslike tegurite kõrval kaasa ka jäigad sotsiaalsed soorollid ning naiste piiratud ligipääs võimule, haridusele, väljaõppele ja tootmisressurssidele, aga ka uued perede kindlusetusele viivad faktorid. Teatud rolli mängib ka suutmatus lülitada majanduslikesse analüüsidesse ning planeerimisprotsessi naisdimensiooni arvestav aspekt ning oskamatus tegelda vaesuse struktuursete põhjustega.
49. Naised annavad oma panuse majanduse arengusse ning vaesusega võitlemisse nii tasustatud kui ka tasustamata töö kaudu kodus, kodukohas ja tööl. Naistele õiguste andmine on oluliseks teguriks vaesuse likvideerimisel.
50. Vaesus mõjutab peret tervikuna. Kuna aga tööde ja kohustuste jaotus perekonnas toimub soorollide alusel, on naiste kanda suurem koorem, kuna just neil tuleb korraldada pere tarbimist ning tootmist suureneva nappuse tingimustes. Vaesus on eriti valus probleem maapiirkondades elavate naiste jaoks.
51. Naiste vaesus on otseselt seotud majanduslike võimaluste ja iseseisvuse puudumisega, naiste raskendatud ligipääsuga majanduslikele ressurssidele, sealhulgas krediidile, maa-omandile ning pärandusele; haridusele ja tugiteenustele ning nende minimaalse osalusega otsustusprotsessis. Vaesus võib suruda naisi situatsiooni, kus nad on seksuaalse ekspluateerimise objektiks.
52. Liigagi paljudes riikides ei võeta sotsiaalkindlustuse süsteemides piisavalt arvesse vaesuses elavate naiste spetsiifilisi probleeme. Märgatav on nimetatud süsteemide poolt pakutavate teenuste kärpimise tendents. Naistel on meestega võrreldes suurem oht langeda vaesusesse. Seda eriti vanemas eas, kuivõrd sotsiaalkindlustuse süsteemid võtavad arvestuse aluseks pideva tööstaaþi palgalisel töökohal. Teatud juhtudel naiste tööstaaþ sellele nõudele ei vasta katkestuste ning tasustatud ja tasustamata töö tasakaalustamata jaotuse tõttu. Samuti kohtavad vanemad naised suuremaid takistusi tööjõuturule naasmisel.
53. Paljudes arenenud riikides, kus naiste ja meeste üldhariduslik tase ning professionaalne ettevalmistus on võrdsed ning kus funktsioneerivad diskrimineerimisevastased süsteemid, on mõningais majandusharudes viimasel aastakümnel asetleidnud muudatused oluliselt suurendanud naiste tööpuudust või ebakindlust töökoha omamisel. Selle tagajärjel on naiste osakaal vaeste hulgas kasvanud. Kooliskäivate tütarlaste kõrge osakaaluga maades moodustavad haridussüsteemist varakult, ilma kvalifikatsioonita lahkuvad tütarlapsed tööjõuturu kõige haavatavama osa.
54. Üleminekuriikides ning põhjalikke poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid ümberkorraldusi elluviivates riikides on ümberkorraldused viinud naiste sissetulekute vähenemise või kaotuseni.
55. Naiste tootlikku potentsiaali tuleks eriti arengumaades tõsta tagades neile ligipääsu kapitalile, ressurssidele, krediidile, maale, tehnoloogiale, informatsioonile, tehnilisele abile ning väljaõppele eesmärgiga suurendada naiste sissetulekuid, parandada toitumist, tõsta nende haridustaset, kindlustada parem meditsiiniline teenindamine ning staatus perekonnas. Naiste tootliku potentsiaali vallapäästmine on otsustava tähtsusega vaesuse kammitsaist läbimurdmisel, mille eesmärgiks on anda naistele võimalus osa saada arengust tulenevaist hüvedest ning omaenda töö viljadest.
56. Säästlik areng ning majanduslik kasv, mis on ühtviisi nii püsivad kui ka säästvad, on saavutavad ainult naiste majandusliku, sotsiaalse, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise staatuse tõstmise kaudu. Säästliku arengu alusmüüriks on õiglane sotsiaalne areng, mis peab vajalikuks anda vaestele, eriti naistele, keskkonnaressursside säästliku kasutamise õigus.
57. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamist ning naiste staatuse tõstmist toetava või tugevdava poliitika ning sellekohaste meetmete edukus peaks rajanema soolise dimensiooni lülitamisele ühiskonnaelu kõiki sfääre puudutavaisse strateegiaisse, aga ka kõigi positiivsete sammude elluviimisele koos piisava institutsionaalse ning finantsilise abiga kõikidel tasanditel.
Strateegiline eesmärk A.1.
Ülevaade, vastu võtta ning ellu viia makroökonoomiline poliitika ning arengustrateegiad, mis käsitlevad vaesuses elavate naiste vajadusi ning püüdlusi.
Sammud, mis tuleb astuda:
58. Valitsuste poolt:
(a) Naiste täielikul ning võrdsel kaasosalusel läbi vaadata ning teha parandused makromajanduslikku ja sotsiaalpoliitikasse nõnda, et oleks võimalik saavutada Tegevusplatvormis seatud eesmärgid;
(b) Analüüsida soolisest aspektist lähtudes kõiki strateegiaid ning programme –kaasa arvatud neid, mis on seotud makromajandusliku stabiilsuse, struktuursete ümberkorralduste, välisvõla, maksupoliitika, investeeringute, tööhõive, turgude ning kõigi oluliste majandussektoritega – nende poolt vaesusele, eba-võrdsusele ning iseäranis naistele avaldatava mõju seisukohast; hinnata nende toimet perede heaolule ja elutingimustele ning kohandada neid vajaduse korral tagamaks tootmisvahendite, rikkuse, võimaluste, sissetuleku ning teenuste õiglasem jaotus;
(c) Järgida ning teostada mõistlikku makromajanduslikku ning sektorilist poliitikat, mida töötatakse välja ning jälgitakse naiste täielikul ning võrdsel kaasamisel, mis aitab kaasa laiabaasilisele säästlikule majanduslikule kasvule, arvestab vaesuse struktuurseid põhjusi ning on suunatud vaesuse väljajuurimisele ning soolisest kuuluvusest tingitud ebavõrdsuse vähendamisele inimkeskse säästva arengu saavutamise üldises kontekstis;
(d) Ümberstruktureerida ning suunata riiklikud vahendid nõnda, et see suurendaks naiste osalemisvõimalusi majanduselus, soodustaks tootmisvahendite võrdset kättesaadavust ning aitaks tegeleda naiste, eriti vaesuses elavate naiste põhiliste sotsiaalsete, hariduslike ning tervisest tulenevate vajadustega;
(e) Arendada, kus ja kuivõrd see on vajalik, põllumajandus- ning kalandussektorit kindlustamaks perede ning riigi varustatus toiduainetega ning sellealane sõltumatus, eraldades selleks vajalikud rahalised, tehnilised ning inimressursid;
(f) Töötada välja strateegiad ja programmid toidu peredesiseseks õiglaseks jaotamiseks;
(g) Luua asjakohased kindlustussüsteemid ning tugevdada riikliku ning kohaliku tasandi tugisüsteeme sotsiaalpoliitika lahutamatu osana võimaldamaks vaesuses elavatel naistel toime tulla ebasoodsais majanduslikes tingimustes ning säilitada neile elatis, vahendid ja sissetulek kriisiaegadel;
(h) Luua naistöötajate tööhõivet ning sissetulekut nii ametlikus kui mitteametlikus sektoris positiivselt mõjutav majanduspoliitika ning rakendada spetsiaalseid meetmeid naiste tööpuudusega, iseäranis pikaajalise tööpuudusega tegelemiseks;
(i) Formuleerida ning viia ellu, kui see osutub vajalikuks, spetsiaalne majandus-, sotsiaal-, põllumajandus- ning muu eelnimetatud valdkondadega seonduv poliitika naiste poolt juhitud majapidamiste toetamiseks;
(j) Töötada välja ning viia ellu vaesusevastased programmid, kaasa arvatud tööhõivemudelid, mis parendavad vaesuses elavate naiste toitumisolusid, sealjuures ka vastava hinnakehtestus- ning jaotusmehhanismi kaudu;
(k) Kindlustada kõigile naismigrantidele, kaasa arvatud migranttöölistele kõik inimõigused ning kaitstus vägivalla ning ekspluateerimise eest; kasutada meetmeid dokumentidega varustatud naismigrantidele õiguste andmiseks; soodustada seaduslike naismigranttööliste produktiivset tööhõivet nende oskuste, omal maal omandatud hariduse ning haridust/kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnistamise abil ning aidata kaasa nende täielikule integreerumisele tööjõu hulka;
(l) Võtta kasutusele vaesuses ning sotsiaalses mõttes piirtingimustes elavate naiste tootlikku töösse ning majandusellu integreerimise ning reintegreerimise abinõud; tagada väljatõrjutuks osutunud naistele ligipääs majanduslikele võimalustele ning naismigrantide ning -põgenike kvalifikatsiooni ning oskuste tunnustamine;
(m) Võimaldada naistel soetada jõukohane elamispind ning tagada ligipääs maale, eemaldades selleks muude meetmete hulgas tõkked maale ligipääsu teel, pöörates erilist tähelepanu naiste, eriti vaesuses elavate naiste ning naiste-pereülalpidajate vajaduste rahuldamisele;
(n) Formuleerida ning ellu viia poliitikat ja programme, mis parandavad naistest põllumajandus- ja kalandussaaduste (kaasa arvatud isemajandavad põllupidajad ja tootjad, iseäranis maapiirkondades) tootjate ligipääsu finants-, tehnilistele, tugi- ja turundusteenustele; tagada neile maa kättesaadavus ning kontroll selle kasutamise üle, vastav infrastruktuur ning tehnika suurendamaks naiste sissetulekuid, tagamaks perede kindlustatus toiduainetega, seda eriti maapiirkondades, ning kus vaja, innustada tootjate omandis olevate turule rajanevate kooperatiivide arengut;
(o) Luua seal, kus need veel puuduvad, sotsiaalkindlustuse süsteemid või hinnata kriitiliselt olemasolevate tegevust lähtudes naiste ja meeste võrdse kohtlemise vajadusest igal eluetapil;
(p) Tagada ligipääs tasuta või odavaile juriidilistele teenustele, sealhulgas õigusalastele teadmistele, eriti neile, mis käsitlevad vaesuses elavaid naisi;
(q) Rakendada erilisi meetmeid põlismaistele naistele mõeldud strateegiate ja programmide edendamiseks ning jõustamiseks neid sellesse täiel määral kaasates ning nende kultuurilisi eripärasid austades, pakkumaks naistele arenguprotsessi raames võimalusi ning valikuid, et täielikult likvideerida neid kimbutav vaesus.
59. Mitmepoolsete finants- ning arenguinstitutsioonide, sealhulgas Maailmapanga ning Rahvusvahelise Valuutafondi ning regionaalsete arenguinstitutsioonide poolt ning kahepoolse arengualase koostöö kaudu:
(a) Taotleda vastavalt Sotsiaalse arengu ülemaailmsel tippkohtumisel võetud kohustustele uute ning täiendavate rahaliste ressursside mobiliseerimist, mis oleksid piisavad ning prognoositavad ning organiseeritud moel, mis teeks nimetatud ressursid võimalikult hõlpsasti kättesaadavaks ning kasutaks kõiki olemasolevaid finantseerimisallikaid ja -mehhanisme aitamaks kaasa vaesuse likvideerimisele ning keskendumaks vaesuses elavate naiste probleemide lahendamisele;
(b) Tõsta analüütilisi oskusi sugupooltega seotud aspektide süstemaatilisemaks arvestamiseks ning laenuprogrammide, sealhulgas struktuursete ümberkorralduste ning majanduse elavdamise programmide väljatöötamisse ning elluviimisesse;
(c) Leida tõhusaid arengule orienteeritud lahendusi püsivatele välisvõlaprobleemidele aitamaks neil finantseerida arengule, sealhulgas naiste edendamisele suunatud programme ja projekte, muuhulgas ka 1994. aasta detsembris Pariisi Klubis kokku lepitud laenumöönduse tingimuste vahetu elluviimise kaudu, mis sisaldasid endas laenude taandamist, sealhulgas kustutamist ning teisi laenuvabastuse abinõusid ning töötada välja sotsiaalse arengu programmide ning projektide suhtes rakendatavad laenuülekande meetodid vastavalt Tegevusplatvormi prioriteetidele;
(d) Kutsuda rahvusvahelisi finantsinstitutsioone tutvuma innovatiivsete lähenemistega suure mitmepoolse võlaga vaegtuluga riikide abistamisele nende võlakoorma kergendamise eesmärgil;
(e) Tagada struktuursete ümberkorralduste programmide niisugune kavandus, mis minimeeriks nende poolt haavatavaile ning ebasoodsas olukorras olevaile gruppidele ning kooslustele avaldatavat negatiivset mõju ning kindlustada samadele gruppidele ja kooslustele avaldatav positiivne toime vältides nende majandusliku ning sotsiaalse tegevuse marginaliseerumist ning töötades välja abinõud tagamaks ligipääsu majanduslikele ressurssidele, majanduslikule ja sotsiaalsele aktiivsusele ning kontrolli nende üle; astuda samme ebavõrdsuse ning majanduslike erinevuste vähendamiseks;
(f) Läbi vaadata struktuursete ümberkujunduste programmide mõju sotsiaalsele arengule soolist aspekti arvestavate sotsiaalse mõju hindamise ning muude asjakohaste meetoditega nende negatiivse toime vähendamise ning positiivse suurendamise strateegiate väljatöötamise eesmärgil tagamaks, et üleminekuraskused ei halvendaks eelkõige naiste olukorda; täiendada majanduslikeks reformideks antavaid laene üha enam sotsiaalse arengu laenudega;
(g) Luua julgestav keskkond, mis lubaks naistel luua ning säilitada säästlikku eluviisi.
60. Siseriiklike ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja naiste ühenduste poolt:
(a) Mobiliseerida kõik arenguprotsessi haaratud osapooled, k.a. akadeemilised institutsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ning rohujuure-tasandi ning naiste ühendused kõige vaesematele ja ebasoodsamas olukorras olevatele naistele – maa- ning põlismaised naised, naised-pereülalpidajad, noored ja vanemad naised, põgenikud ja migrandid ning puuetega naised – suunatud vaesusevastaste programmide efektiivsuse tõstmiseks, võtta omaks, et sotsiaalne areng on eelkõige valitsuse vastutusvaldkonda jääv küsimus;
(b) Tegeleda kuluaarides tehtava tööga, seada vajadusest lähtuvalt sisse järelvalvemehhanism ning astuda teisi vajalikke samme tagamaks Tegevusplatvormis sätestatud vaesuse väljajuurimise alaste soovituste elluviimine eesmärgiga kindlustada riigi- ja erasektori poolne aruandlus ning avalikustatus;
c) Haarata oma ettevõtmistesse erinevate vajadustega naisi ning võtta omaks, et noorsoo-organisatsioonid on üha enam muutumas tõhusaiks partnereiks arenguprogrammides;
(d) Osaleda koos valitsuse ja erasektoriga tervishoiu, hariduse ja sotsiaalsete teenuste parendamisele suunatud kõikehõlmava rahvusliku strateegia väljatöötamises, nii et kõigil vaesuses elavail tütarlastel ning naistel vanusest sõltumata oleks täielik ligipääs nimetatud teenustele, püüda leida vahendeid soolist aspekti arvestava ligipääsu tagamiseks teenustele ning laiendada nimetatud teenuseid, tehes need kättesaadavaks maal ning kõrvalistes piirkondades, kuhu ei ulatu riiklike institutsioonide võrk;
(e) Aidata kaasa koostöös valitsuse, tööandjate, teiste sotsiaalsete partnerite ning vastavate osapooltega haridus-, välja- ning ümberõppe-strateegiate väljatöötamisele tagamaks naistele mitmesugustele uutele nõudmistele vastavate oskuste omandamise võimalus;
(f) Mobiliseeruda, et kaitsta naiste õigust võrdsele ning täielikule ligipääsule majanduslikele ressurssidele, sealhulgas õigust pärandusele ning maa ja muu vara omamisele, krediidile, loodusressurssidele ning vastavaile tehnoloogiaile.
Strateegiline eesmärk A.2.
Vaadata läbi seadused ning administratiivsed abinõud naistele võrdsete õiguste ning majanduslikele ressurssidele ligipääsu tagamiseks.
Sammud, mis tuleb astuda:
61. Valitsuste poolt:
(a) Tagada naistele tasuta või madalatasuline juurdepääs juriidilistele teenustele, kaasa arvatud õigusalastele teadmistele, eriti neile, mis on suunatud vaesuses elavatele naistele;
(b) Viia ellu seadusandlikke ning administratiivseid reforme tagamaks naistele täielik ning võrdne ligipääs majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud pärimis- ning maa ning muude varade omamise õigus; krediidile, loodusvaradele ning vajaminevale tehnikale;
(c) Pidada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 169. konventsiooni ratifitseerimist osaks nende jõupingutustest edendada ning kaitsta põlismaiste naiste õigusi.
Strateegiline eesmärk A.3.
Tagada naistele ligipääs säästmis- ning krediidimehhanismidele ning -institutsioonidele
Sammud, mis tuleb astuda
62. Valitsuste poolt:
(a) Parendada ebasoodsas olukorras olevate naiste, ka naisettevõtjate, nende, kes elavad maa- ning linnapiirkondades, ligipääsu finantsteenustele formaalsete pankade ning laenuvahendusorganisatsioonide vaheliste sidemete tugevdamise abil, kaasa arvatud seadusandlik toetus, naiste väljaõpe ning vahendusorganisatsioonide institutsiooniline tugevdamine neile kapitali mobiliseerimiseks ning krediidiandmise võimaluste suurendamiseks;
(b) Ergutada finantsinstitutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide vahelisi sidemeid ning toetada innovatiivseid laenuskeeme, kaasa arvatud neid, mis ühendavad krediidi naistele mõeldud teenustega ja koolitusega ning mis pakuvad maanaistele krediidi saamise võimalusi.
63. Kommertspankade, spetsialiseeritud finantsinstitutsioonide ning erasektori poliitika revideerimisel:
(a) Kasutada krediidi- ning säästumetodoloogiaid, mis lubavad efektiivselt jõuda vaesuses elavate naisteni ning pakuvad innovatiivseid lahendusi operatsioonikulude vähendamiseks ning riskide ümberdefineerimiseks;
(b) Luua spetsiaalseid võimalusi laenude andmiseks naistele, nende seas noortele naistele, kellel puudub ligipääs traditsioonilistele laenugarantiidele;
(c) Lihtsustada pangateenuste kasutamist, näiteks sissemaksete minimaalsuuruse ning arvete avamise teiste tingimuste vähendamise teel;
(d) Kui võimalik, tagada naisklientide osalus ning kaasomand krediiti andvate ning finantsteenuseid pakkuvate asutuste otsustusprotsessis.
64. Kahe- ja mitmepoolsete arengulise koostöö organisatsioonide poolt:
Toetada kapitali ja/või ressursside andmise kaudu selliseid finantsinstitutsioone, mis osutavad teenuseid väikese sissetulekuga naistele, naistest väike- ja pisiettevõtjaile ning tootjaile nii formaalses kui mitteformaalses sektoris.
65. Valitsuste ning mitmepoolsete finantsinstitutsioonide poolt vastavalt vajadusele:
Toetada institutsioone, mis töötavad tulemuslikult suure hulga madala sissetulekuga meeste ja naisteni jõudmisel kapitalisatsiooni, täiendava finantseerimise ning institutsionaalse arengu toetamise kaudu vormides, mis aitavad kaasa majanduslikule iseseisvusele.
66. Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt:
Suurendada programmide ning projektide finantseerimist, mis on mõeldud stimuleerima sissetuleku hankimisele suunatud säästlikku ja produktiivset ettevõtlikku käitumist puudega ning vaesuses elavate naiste hulgas.
Strateegiline eesmärk A.4.
Arendada välja soolist kuuluvust arvestavad metodoloogiad ning teostada uurimusi käsitlemaks vaesuse feminiseerumist.
Sammud, mis tuleb astuda:
67. Valitsuste, valitsustevaheliste organisatsioonide, akadeemiliste asutuste ja uurimuskeskuste ning erasektori poolt:
(a) Arendada välja kontseptuaalsed ning praktilised metodoloogiad sugupoolte eripära arvestavate aspektide lülitamiseks majanduspoliitika väljatöötamise kõigisse tahkudesse, kaasa arvatud struktuurse kohandumise planeerimisse ja programmidesse.
(b) Rakendada nimetatud metodoloogiaid kõigi poliitikate ja programmide, sealhulgas ka struktuurse kohandumise programmide analüüsimiseks sugupooltele avaldatava mõju seisukohalt ning uurimistulemuste levitamiseks.
68. Kodumaiste ja rahvusvaheliste statistikaasutuste poolt:
(a) Koguda vaesuse ning majandustegevuse kõigi aspektide kohta käivaid soolist ning vanuselist jaotuvust järgivaid andmeid ning töötada välja kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed statistilised näitajad hõlbustamaks majandusliku tegevuse resultatiivsuse hindamist kummagi sugupoole panusest lähtuvalt;
(b) Töötada välja sobivad statistilised vahendid naiste töö ning rahvamajandusse antava panuse täieliku ulatuse tunnustamiseks ning avalikustamiseks, kaasa arvatud nendepoolne tasustamata ning kodutöö osa, ning määrata kindlaks naiste tasustamata töö seosed vaesuse eksisteerimise ning sellesse sattumise ohuga.