181. Inimõiguste ülddeklaratsioon sätestab iga inimese õiguse osaleda oma riigi valitsuses. Naistele võimaluste loomine, õiguste andmine ning iseseisvus, naiste sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise staatuse parandamine on olulised nii avalikustava ning oma tegudest aruandva valitsuse ja halduse kui ka säästva arengu saavutamise seisukohast kõikidel elualadel. Naiste täisväärtusliku elu elamist takistavad võimusuhted eksisteerivad ühiskonna mitmel tasandil kõige isiklikumast kuni kõige avalikumani välja. Naiste ja meeste võrdväärset osalust taotleva eesmärgi saavutamine otsuste langetamisel loob ühiskonna koosseisu täpsemini kajastava tasakaalu ning see on vajalik demokraatia tugevdamiseks ja ühiskonna õige toimimise edendamiseks. Võrdõiguslikkus poliitiliste otsuste langetamisel on vahend, milleta võrdõiguslikkuse dimensiooni tegelik lülitamine valitsuse poliitilisse tegevusse oleks ülimalt ebatõenäoline. Selles suhtes mängib naiste võrdväärne osalemine poliitilises elus keskset rolli naiste edendamise üldises protsessis. Naiste võrdne osalemine otsustamisel ei kujuta endast mitte ainult lihtviisilise õigluse või demokraatia nõuet, vaid seda võib käsitleda ka naiste huvide arvestamise vajaliku tingimusena. Ilma naiste aktiivse osaluseta ning naisdimensiooni lülitamiseta kõigisse otsustamise tasandeisse pole võimalik saavutada võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eesmärke.
182. Vaatamata enamikes riikidel asetleidvale lauaulatuslikule liikumisele demokratiseerimise suunas on naised enamikel valitsemise tasandeil tagasihoidlikult esindatud, seda eriti ministeeriumide ja teiste täidesaatvate organite tasandil ning neil pole õnnestunud saavutada edasiminekut poliitilise võimu omandamisel seadusandlikes organites ega jõuda ka Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt kinnitatud 30-protsendilist esindatuse määrani otsuste langetamise tasandil aastaks 1995. Maailma mastaabis küünib naiste osalusmäär seadusandlikes organeis vaid 10 protsendini, ministeeriumides on see arv veelgi väiksem. Ja tõepoolest, mõningates riikides, sealhulgas ka neis, kus on toimumas ulatuslikud poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused, on naiste esindatus seadusandlikes organeis tunduvalt langenud. Vaatamata sellele, et naised moodustavad peaaegu kõigis riikides vähemalt poole valijaskonnast, on omandanud valimisõiguse ning töötavad riigiametites peaaegu kõikides ÜRO liikmesriikides, on nad riigiametitesse kandideerijate hulgas jätkuvalt ja tugevasti alaesindatud. Paljude parteide ja valitsusstruktuuride traditsiooniline töökorraldus on ikka veel takistuseks naiste osalemisele avalikus elus. Naisi võivad heidutada poliitilistele ametikohtadele asumast diskrimineerivad hoiakud ja käitumine, vastutus pere ja laste eest ning riigiametitesse saamise ning seal püsimise kulukus. Poliitikas osalevad ning otsustuspositsioonil valitsuses ja seadusandlikes organites töötavad naised aitavad ümber sõnastada poliitilisi prioriteete lülitades poliitilisse päevakorda uusi punkte, mis peegeldavad ning võtavad käsitlusse konkreetselt naisi puudutavad probleemid, väärtused ja kogemused ning pakuvad uue nägemuse naismõõdet sisaldavatele poliitilistele küsimustele.
183. Naised on üles näidanud märkimisväärseid juhtimisalaseid oskusi ühiskondlikes ja informaalsetes organisatsioonides ning riiklikel ametikohtadel. Naiste ja meeste koha määratlus ühiskonnas ning negatiivsete stereotüüpide loomine, kaasa arvatud meedia vahendusel toimunud stereotüpiseerimine rõhutab tendentsi, mis jätab poliitiliste otsuste langetamise meeste pärusmaaks. Naiste alaesindatus otsuseid langetavatel ametikohtadel kunsti, kultuuri ja spordi valdkonnas, meedias, hariduses, religioonis ning juriidikas on olnud naistele takistuseks tähendusrikka mõju avaldamisel võtmeinstitutsioonidele.
184. Piiratud ligipääsu tõttu traditsioonilistele võimule viivatele kanalitele, nagu näiteks parteide juhtorganid, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud, on naised lähenenud võimule alternatiivsete struktuuride, eriti valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Valitsusväliste ja rohujuuretasandi organisatsioonide kaudu on naised suutnud avalikustada oma huvid ja valupunktid ning on lülitanud naiste probleemid üleriiklike, regionaalsete ja rahvusvaheliste arutelude päevakorda.
185. Mittevõrdõiguslikkus avalikus elus võib tihti alguse saada diskrimineerivatest hoiakutest ja praktikast ning naiste ja meeste ebavõrdsetest võimusuhetest perekonnas, nagu eespool 29. paragrahvis mainitud. Ebavõrdsetele võimusuhetele rajanev ebavõrdne tööde ja ülesannete jaotus perekonnas piirab naiste võimalusi leida aega ning arendada välja oskusi, mida läheb vaja kaasalöömiseks avalikel foorumitel toimuvas otsustamises. Nimetatud ülesannete võrdsem jaotamine naiste ja meeste vahel mitte ainult ei tõsta naiste ja nende tütarde elu kvaliteeti, vaid tugevdab võimalusi kujundada ja formuleerida riiklikku poliitikat, praktikat ja kulutusi moel, mis lubaks tunnustada ja tegeleda naiste huvidega. Ülekaalukalt meeseetost peegeldavad mitteametlikud kontaktvõrgud ning kohaliku tasandi otsustamismudelid kitsendavad naiste võrdväärse osalemise võimalusi poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses elus.
186. Naiste väike osakaal majanduslike ja poliitiliste otsuste langetajate seas kohalikul, riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil peegeldab struktuurilisi ja hoiakulisi barjääre, mida tuleb käsitleda positiivsete sammude kaudu. Valitsused, transnatsionaalsed ja rahvuslikud korporatsioonid, massimeedia, pangad, akadeemilised ja teadusasutused, regionaalsed ja rahvusvahelised organisatsioonid, kaasa arvatud ÜRO raames tegutsevad, ei rakenda täiel määral naiste andeid tippjuhtidena, poliitika väljatöötajaina, diplomaatide ja läbirääkijatena.
187. Võimu ja otsustamise võrdne jaotus kõikidel tasanditel sõltub valitsustest ja teistest osapooltest, kes tegelevad sugupoolte lõikes väljatoodud statistilise analüüsiga ning naismõõtme igakülgse lülitamisega poliitika väljatöötamisse ning programmide elluviimisesse. Otsustamisel rakendatav võrdõiguslikkuse printsiip on oluline faktor naiste võimu juurde toomisel. Mõningates riikides on positiivsed sammud viinud naiste 33,3-protsendillise või suurema esindatuseni kohaliku omavalitsuse ning riigi valitsemise tasandil.
188. Üleriigilistel, regionaalsetel ja rahvusvahelistel statistikaasutustel puudub piisav teadmine selle kohta, kuidas esitada naiste ning meeste majandus- ja sotsiaalses elus võrdväärse kohtlemisega seotud probleeme. Eriti puudutab see olemasolevate andmebaaside ja metodoloogiate ebapiisavat kasutamist tähtsas otsustamise sfääris.
189. Meeste ja naiste ebavõrdsuse käsitlemisel võimu jagamisel ja otsustamisel kõikidel tasanditel peaksid valitsused ja teised osapooled edendama aktiivset ja läbipaistvat naismõõtme kõikidesse strateegiatesse ja programmidesse lülitamise poliitikat selliselt, et otsuste langetamise eelselt teostataks nende poolt nii naistele kui meestele avaldatava mõju analüüs.
Strateegiline eesmärk G.1.
Astuda samme tagamaks naistele võrdväärne juurdepääs ja täielik osalemine võimustruktuurides ja otsustamisel
Sammud, mis tuleb astuda:
190. Valitsuste poolt:
(a) Seada eesmärgiks saavutada sooline tasakaal valitsusorganeis ja komiteedes, aga ka haldusasutustes, kohtusüsteemis, sealhulgas, inter alia, püstitada konkreetseid eesmärke ja viia ellu meetmeid naiste osakaalu märkimisväärseks suurendamiseks meeste ja naiste võrdväärse esindatuse nõudest lähtuvalt, kui vaja, siis positiivsete aktsioonide kaudu, kõigis valitsuse ja avaliku haldusega seotud ametikohtadel;
(b) Astuda samme, seejuures vajaduse korral valimissüsteemides, ergutamaks parteisid integreerima naisi valitavaisse ja mittevalitavaisse riigiametitesse meestega samas proportsioonis ning samal tasandil;
(c) Kaitsta ja propageerida naiste ja meeste võrdset õigust lülituda poliitilisse tegevusse ning ühinemisvabadust, kaasa arvatud vabadust olla parteide ja ametiühingu liige;
(d) Vaadata läbi valimissüsteemide diferentseeriv mõju naiste poliitilisele esindatusele valitavais organeis ning vajaduse korral võtta kaalumisele nimetatud süsteemide kohandamine või reformimine;
(e) Jälgida ning hinnata edasiminekut naiste esindatuse osas riikliku ja erasektori kõigi tasandite mitmesugustel otsustamisega seotud ametikohtadel töötavate meeste ja naiste kohta käivate kvantitatiivsete ning kvalitatiivsete andmete korrapärase kogumise, analüüsi ja levitamise kaudu ning levitada iga-aastaselt valitsuse erinevail tasandeil töötavate naiste ja meeste arvu kajastavaid andmeid; tagada, et naistel ja meestel oleks võrdne juurdepääs kõigisse riigiameteisse ning luua valitsusstruktuuride sees mehhanismid edasimineku jälgimiseks antud valdkonnas;
(f) Toetada valitsusväliseid organisatsioone ja uurimisasutusi, mis tegelevad naiste otsustusprotsessis osalemise ning naiste poolt otsustusprotsessile avaldatava mõju ning otsustusmiljöö uurimisega;
(g) Ergutada põliselanikest naiste suuremat osalust kõigi tasemete otsuste langetamisel;
(h) Innustage, ning kus asjakohane, tagage, et valitsuse finantseeritavad organisatsioonid võtaksid omaks mittediskrimineeriva strateegia ja praktika naiste arvu suurendamiseks ning nende positsiooni tõstmiseks oma organisatsioonides;
(i) Võtke omaks seisukoht, et tööde ning vanemlike kohustuste jagamine naiste ja meeste vahel avab naistele suuremad võimalused avalikus elus osalemiseks ning astuge samme sellise olukorra saavutamiseks, seejuures astuge ka samme, mis aitavad ühitada pereelu ja kutsetööd;
(ii) Seadke eesmärgiks soolise tasakaalu saavutamine ÜRO asutustesse, eriülesannetega organeisse ning teistesse ÜRO süsteemi autonoomseisse organisatsioonidesse oma riigist valitavate või määratavate kandidaatide nimekirjades, seda eriti tippjuhtimise tasemel.
191. Parteide poolt:
(a) Võtta kaalumisele parteide struktuuride ning protseduuride läbivaatamine, et kaotada kõik naiste osalemist otseselt või kaudselt takistavad barjäärid;
(b) Võtta kaalumisele algatuste tegemine, mis võimaldaksid naistel täielikult osaleda riigi kõigis poliitika väljatöötamise struktuurides, kohtadele määramise ning valimisnimekirjadesse nimetamise protsessides;
(c) Võtta kaalumisele sugupooltest lähtuva problemaatika lülitamine poliitiliste küsimuste päevakorda, astudes samme naistele meestega võrdväärse osaluse tagamiseks parteide juhtorganeis.
192. Valitsuste, riiklike organite, erasektori, parteide, ametiühingute, tööandjate organisatsioonide, uurimis- ja teadusasutuste, subregionaalsete ja regionaalsete asutuste ning valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt:
(a) Astuda positiivseid samme kriitilise massi naisliidrite, ametnike ja juhtide kujundamiseks strateegilisi otsuseid langetavatel ametikohtadel;
(b) Luua ning tugevdada mehhanisme naiste tipptasandi otsustusprotsessile juurdepääsu kontrollimiseks;
(c) Vaadata läbi nõuandvaisse ning otsustamisega tegelevatesse organitesse värbamise ja nimetamise ning tippjuhtideks edutamise kriteeriumid tagamaks, et need on asjakohased ega diskrimineeri naisi;
(d) Innustada valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ning erasektori jõupingutusi naiste ja meeste võrdõiguslikkusele suunatud sammudeks organisatsioonisiseselt, sealhulgas jõupingutusi nende võrdse osalemise saavutamiseks otsuseid langetavais organeis ning kõikide valdkondade ja tasemete läbirääkimistes;
(e) Arendada kommunikatsioonistrateegiaid naiste ja meest poolt ühiskonnas ja perekonnas etendatavate uute rollide avalikuks aruteluks eespool toodud 29. paragrahvi valguses;
(f) Kujundada ümber värbamis- ning karjääriarendusprogrammid kõigile, eriti noortele naistele, võrdväärse ligipääsu tagamiseks juhtimis-, ettevõtlus-, tehnilisele, liidrioskuste arendamisega seotud koolitusele, sealhulgas ka töökohal toimuvatele koolitustele;
(g) Kavandada kõigi vanuserühmade naistele karjääri planeerimist, arenguülest järelvalvet, mentorlust, treeningut, koolitust ning ümberõpet hõlmavaid karjääri- arendusprogramme;
(h) Innustada ning toetada valitsusväliste naisorganisatsioonide osalemist ÜRO konverentsidel ning nende ettevalmistusprotsessis;
(i) Seada eesmärgiks soolise tasakaalu saavutamine ÜROsse ning teistele rahvusvahelistele foorumitele läkitatavate delegatsioonide koosseisus.
193. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt:
(a) Viia ellu olemasolevaid ning võtta vastu uusi tööhõivestrateegiaid ja meetmeid üldise sugupooltevahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks aastaks 2000, eriti professionaalsel tasemel ja kõrgemal, võttes arvesse võimalikult avarama värbamisgeograafia põhimõtet vastavuses ÜRO põhikirja 101. paragrahvi 3. lõike sätetega;
(b) Töötada välja mehhanismid naiskandidaatide nimetamiseks ÜRO, ÜRO süsteemi spetsialiseeritud agentuuride, teiste organisatsioonide ning organite kõrgematele ametikohtadele;
(c) Jätkata otsustusprotsessis osalevate naiste ja meeste kohta käivate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumist ning levitamist ning analüüsida nende poolt otsustamisele avaldatavat diferentseeritud mõju, jälgida edasiminekut peasekretäri poolt seatud sihi suunas – saavutada aastaks 2000 naiste 50-protsendiline osakaal juhtimises ning otsustamisega seotud ametikohtadel.
194. Naisorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute, sotsiaalsete partnerite, tootjate ning tööstus- ja kutseorganisatsioonide poolt:
(a) Arendada ning tugevdada informatsiooni, hariduse ning naisküsimuste teadvustamise kaudu naiste solidaarsust;
(b) Teha igatasandilist propagandat võimaldamaks naistel mõjutada poliitilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid otsuseid, protsesse ja süsteeme ning püüelda valitud esindajate poolse aruandluskohustuse suunas sugupooltega seotud küsimustega tegelemise osas;
(c) Luua andmekaitsealast seadusandlust järgides andmebaase naiste ning nende kvalifikatsiooni kohta, mida kasutada naiste nimetamisel otsuseid langetavaile ning nõuandvatele ametikohtadele ning jagamiseks valitsustele, regionaalsetele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele ning eraettevõtetele, parteidele ning teistele olulistele organitele.
Strateegiline eesmärk G.2.
Tugevdada naiste otsustamisprotsessis osalemise ning liidripositsioonil tegutsemise võimeid ja oskusi
Sammud, mis tuleb astuda:
195. Valitsuste, riiklike organite, erasektori, parteide, ametiühingute, tööandjate organisatsioonide, subregionaalsete ning regionaalsete organite, valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning haridusasutuste poolt:
(a) Pakkuda liidrioskuste arendamise ning eneseväärtustamise alast koolitust aitamaks naistel ning tütarlastel, eriti erivajadustega naistel ja tütarlastel, puuetega ning rassi- ning rahvusvähemuste hulka kuuluvatel naistel enese väärtust tunnetada ning julgustada neid asuma otsuste tegemisega seotud ametikohale;
(b) Omada otsustamisega seotud ametite kohta läbipaistvaid kriteeriume ning tagada valikut tegevate organite sooliselt tasakaalustatud koosseis;
(c) Luua väheste kogemustega naistele mentorlussüsteem ning eelkõige pakkuda koolitust, sealhulgas liidrioskuste ning otsustamise, avaliku esinemise ning enesekehtestamise, aga ka poliitiliste kampaaniate korraldamise alast koolitust;
(d) Anda naistele ja meestele nende erinevaid vajadusi arvestavat koolitust propageerimaks mittediskrimineerivaid töösuhteid ning austust töö- ning juhtimisstiilide alase mitmekesisuse vastu;
(e) Töötada välja mehhanismid ning kavandada koolitusi naiste valimisprotsessis ning poliitilises tegevuses osalemise ning muudes valdkondades liidrirolli võtmise julgustamiseks.